Üks tegevus, mille kaitseliitlased enne teele asumist selgeks pidid saama, oli lõiketraadist piiritõkke rajamine. Esimene Wisenti sihtüksus, mis detsembris Poolas käis, rajas üle 22 kilomeetri piiritõkkeid. Eestlased läksid Poolale appi, sest Poola palus seda.

"See abi on pigem poliitiline abi, et näidata, et poolakad ei ole selles probleemis üksi. Ja eestlased on alati valmis oma sõpradele appi minema. On britid seal ja on ka teised riigid valmisolekut avaldanud. Aga probleem on iseenesest laiem, see ju algas Leedust juba, kus me samamoodi abis käisime, andsime leedukatele neid vahendeid, mis vaja oli ja saatsime Leetu oma üksuse," lausus kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi.

Kõik Wisenti kuuluvad kaitseliitlased on saanud reservõppekogunemise kutse ja andnud vabatahtlikult nõusoleku liitlast toetada.

"Kokku on meid kuni 40. Lisaks on seal veel kaitseväe üksused, on meediatiim, kes annab seal operatiivset informatsiooni. Lisaks luure, tehakse luurelende, ja toetustiim. Tasutatakse neid täpselt samamoodi nagu esimest sihtüksust ehk saavad reservväelaste topelttasu, mis tähendab seda, et neil on võrdväärne palk tegevväelastega," rääkis kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik kolonelleitnant Tõnu Miil.

Kaitseliitlased jäävad esialgu Poola veebruari keskpaigani ja tegutsevad samas piirkonnas, kus eelmine sihtüksus Wisent, tehes koostööd Poola 18. mehhaniseeritud diviisiga. Sihtüksuse nimi tähendab euroopa piisonit, mis on Poola kultuuriruumis tähtsal kohal, sümboliseerides jõudu ja tugevust.