Samosti hinnangul võib küsimuse, kas ja kuidas valitsus lahendab kõrgete energiahindade probleemi, lahutada kolmeks etapiks. Üks on lühiajaline probleem ehk inimeste detsembri, jaanuari ja veebruari energiaarved. Teine on keskpika perioodi küsimus ehk kas on võimalik midagi teha üle Euroopa energiahindade juurpõhjusega, milleks CO2 kvoodi hind. Kolmas on tena hinnangul see, kuidas ehitada Eestis üles erinevaid tootmisvõimsusi, mis tagaks, et üle jõu käiv hinnatõusutsükkel ei jääks kestma lähemaks 20 aastaks.

Aaspõllu märkis, et valitsuse ees on erinevad valikud, kuidas, millises mahus ja kellele täpsemalt toetust anda. Aaspõllu hinnangul on reformierakondlase Kristen Michali pakutud skeemil, millega anda pensionäridele ja lastega peredele vastavalt 200 ja 300 eurot kätte, positiivseid pooli.

"Minu meelest on tegemist puhtalt riigipoolse maksutagastusega põhimõtteliselt inimestele, kes võiksid moel või teisel negatiivselt olla mõjutatud kõrgetest energiahindadest. Mulle meeldib selle skeemi juures see, et tegemist on põhimõtteliselt halduskuluvaba skeemiga," selgitas ta.

Samost märkis aga, et see skeem pole mõeldud ellu viimiseks. "See skeem on mõeldud selleks, et Kaja Kallase nii iseenda kui ka tema koalitsioonipartneri poolt põhjustatud kimbatust veel piinlikumaks ja suuremaks teha," ütles ta.

"Michal kindlasti ei pea silmas seda, et riik hakkab seda raha välja maksma. Ta teab sama hästi kui sina ja mina, et seda kindlasti ei juhtu. Aga küll on tore viiuldada, kui Kallas samal ajal kõrval vaeva näeb," lisas ta.

Aaspõllu hinnangul on Kallas justkui võidelnud sel nädalal Keskerakonna pakutud lahenduste vastu.

"Meil on Keskerakond väga agressiivselt otsinud sel nädal viisi, kuidas näidata, et nad viivad inimesteni kompensatsioonimeetmed. Kaja Kallas on võidelnud sellele justkui vastu, vähemalt Keskerakonna pakutud lahendusi mitte arutades neljapäeval," märkis ta.

Samosti sõnul oli see poliitiline viga.

"Ma ise pean ka seda veaks. Kas või koalitsiooni toimimise silumiseks oleks tarvis arutada oma partneritega seda, mida võiks ja peaks tegema, sest lõpuks oleme jälle selles kohas, kus täna ja homme on arutelud Keskerakonna ja Reformierakonna nii sees kui ka vahel, mida tuleks ette võtta, milline võiks see toetusmeede olla ja kuidas võiks seda sihtida," lisas Aaspõllu.

"Saan aru, et midagi konkreetset pole praegu pinnale justkui ujunud. Selge on see, et ei tule seda Keskerakonna pakutud laiaulatuslikku meedet, vähemalt mitte sellisel kujul ei tule ka Reformierakonna tulumaksuvaba miinimumi ühtlustumist kõigile. Eks sealt mingi suure sudimise peale midagi kokku jookseb," rääkis ta.

Samost arvas, et ilmselt algava nädala teises pooles soovitakse kokkulepeteni jõuda.

"Ma arvan, et suure tõenäosusega tehakse siin eile, täna, homme erinevaid arvutusi mõlemas erakonnas. Homme, saan aru, on koalitsiooninõukogu koosolek, eks toimub ka kõikvõimalikke eraviisilisi konsultatsioone ja lõpuks nädala teises pooles ilmselt soovitakse jõuda ikkagi mingite reaalsete kokkulepeteni," rääkis ta.

"Sellepärast ütlengi, et Kaja Kallasest oli suhteliselt mõtlematu algselt kõik Keskerakonna pakutud ettepanekud hästi tõrjuvas toonis tagasi lükata. Rääkimata Jürgen Ligist, kes ilmselt on sunnitud järgmisel nädalal vaatama pealt, kuidas tema erakonnakaaslased suure osa tema poolt rumalaks nimetatust heaks kiidavad."