Kaja Kallase valitsuse suured nõrkused on suutmatus mõelda nn kastist väljas ja otsuste langetamise aeglus. Kui olukord on tavapärane, siis on väga hea, et ministrid enne otsuste langetamist üheksa korda mõõdavad ehk otsustamisega ei kiirusta.

Viimased kaks aastat ehk koroonaviirus ja energiakandjate kõrged hinnad ei ole tavapärane olukord ja seetõttu tuleks ka valitsusel olla kriiside leevendamisel kiire, paindlik ning leidlik.

Kahjuks pole Kaja Kallas ja Reformierakond seni nende kolme sõna järgi tegutsenud ehk ei olda kiired, paindlikud ja leidlikud. Valitsusest jääb mulje kui tuletõrjujast, kes põleva maja kõrval majaomanikule seletab, et enne kustutustöödega alustamist tuleb vaadata laiemat pilti ja mõelda, kuidas tulevikus tulekahju puhkemist vältida.

Loomulikult peavad poliitikud mõtlema sellele, kuidas tulevikus vältida energiahinna šokke. Esmane prioriteet oleks pidanud aga olema detsembri kõrgete energiaarvete leevendamine eraisikutele ja ka ettevõtetele. Valitsuse pakutud lahendus osutus ebaõnnestunuks, sest see mitte ei võtnud ühiskonnas pingeid maha vaid hoopis suurendas neid.

Kaja Kallase juhitud Reformierakonna nõrk koht on jäikus, hoitakse kümne küünega kinni oma senistest põhimõtetest olukorras, kus võib mõistlikum olla ajutiselt oma seisukohtadest taganeda. Pean silmas vaidlust teemal, kellele maksta toetust ja kellele mitte. Reformierakond on veendunud, et kõigile ühetaolise toetuse maksmine on vale ning maksumaksja raha jagamine peab olema vajaduspõhine.

Tulemuseks on see, et toetuse maksmise süsteem on keeruline, selle väljatöötamine võttis kaua aega ning toetuse jagamine on bürokraatlik ja kulukas. Lihtsam moodus oleks olnud maksta fikseeritud summa toetust kõigile tarbijatele. See meede võinuks olla lühiajaline, näiteks talvekuud, ja asendunuks hiljem juba vajaduspõhise lähenemisega.

Ma mõistan neid argumente, mis esitatakse kõigile ühetaolise toetuse maksmise vastu. Need argumendid on veenvad tavapärases olukorras. Praegu on aga kriis ja kriis vajab ka teistsugust lähenemist.

Hea näide lähiajaloost oli koroonakriisi ajal ettevõtetele palgatoetuse maksmine. Kindlasti said toetust paljud sellisedki ettevõtted, mis seda üldse ei vajanud. See oli aga väike hind võrreldes sellega, et aitas hoida alles paljusid töökohti ning firmadel muutunud olukorraga kohanduda.

Ka praegu oleme energiakriisiga sarnases olukorras. See tabas paljusid ettevõtteid ja inimesi ootamatult ning sellel võivad olla pikaajaliselt negatiivsed mõjud majandusarengule. Detsembri kõrged energiaarved sunnivad ettevõtteid ja majapidamisi kärpima oma seniseid kulutusi. Väheneb tarbimiskindlus ning lõpptulemusena kannatavad sellest kõik. Ka need, kellel on energiahind fikseeritud ning keda praegu toimuv hinnašokk lööb vähem.

Kaja Kallas on seisukohal, et laustoetuste maksmine pole õige, sest nii aitame maksumaksja rahaga jõukamaid, samuti neid, kes ei kasuta energiat säästlikult. Lisaks on see ebaõiglane inimeste suhtes, kes olid energiahinna fikseerinud ja nii maksnud riskide maandamise eest madalate energiahindade ajal kõrgemat tasu.

Selline positsioon meid aga praegu selles kriisis ei aita. Valitsus peab tegutsema palju kiiremini ja olema avatud erinevate lahendusvariantide suhtes. Liiga palju kulutab Reformierakond energiat erinevate ideede vastu olemisele. Pigem tuleks fookus seada lahendustele. Ja kaaluda ka selliseid lahendusi, mis tavapärasel ajal ei tundu mõistlikud. 

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.