Läbirääkimised algasid Vene ja USA kohtumisega Genfis. Vene seisukoht oli lihtne – tuleb kokku leppida korraga kõik küsimused  – alates NATO mittelaienemisest kuni õppuste korraldamiseni. Tegemist on paketiga, mis sisaldab lääne jaoks kahtlemata vasuvõetamatuid punkte. Kuid Vene eksperdid märkasid USA valmidust Vene üksikettepanekute arutamiseks.

"Mõni kuu tagasi ei tahtnud nad isegi kuulda Vene initsiatiividest selles valdkonnas, näiteks Putini algatusest mõlemapoolsest moratooriumist keskmaarakettide paigaldamise kohta Euroopas. Nüüd aga, kui Venemaa muutis olukorra teravaks, muutusid lääne seisukohad ja nad on valmis neid küsimusi arutama, kuid poliitilisi küsimusi mitte," lausus Euroopa ja rahvusvaheliste uuringute keskuse asedirektor Dmitri Suslov.

Venemaa aga peab kõige olulisemaks just poliitilist küsimust ehk NATO loobumist plaanidest pakkuda liikmelisust Ukrainale ja Gruusiale. Vene esindajad rõhutasid korduvalt, et USA ja laiemalt lääne diplomaatide katsed arutada ainult neid punkte, milles on võimalik kokkuleppele jõuda, ei vii kuhugi.

"Seda kõike ei tohi tupikusse ajada. On vaja läbimurret, on vaja, et NATO tuleks Venemaale vastu. Selle sammu peab tegema just NATO, mitte Venemaa ei peaks võtmeküsimustes oma seisukohta muutma," ütles Venemaa asevälisminister Sergei Rjabikov.

Pärast Vene-USA kohtumist Genfis toimusid läbirääkimised Venemaa ja NATO vahel Brüsselis ja OSCE-s Viinis. Venemaa jäi oma nõudmise juurde, et NATO peab "avatute uste" poliitikast loobuma.

"Kremlil oli vaja neid kolme läbirääkimiste vooru selleks, et legitimeerida oma edasine sõjaline ja sõjatehniline tegevus, viidates, et me ju pakkusime kokkulepet, teie aga ei tahtnud meiega läbi rääkida teemadel, mis on meie jaoks olulised. Tähendab, nüüd neil on vabad käed," rääkis erupolkovnik, ajakirja "Rahvuskaitse" peatoimetaja Igor Korotšenko.

"See ultimaatum oli formuleeritud nii, et ameeriklased ei saaks seda vastu võtta ja annaksid seega Venemaale loa mingiteks sammudeks. Millised need sammud olla võiksid? See ongi küsimus, kõik ootavad. Läbirääkimised tulevad küll, aga pärast Venemaa samme," ütles poliitiliste uuringute instituudi direktor Sergei Markov.

See tähendab, et Moskva juba teab, et USA ja NATO ametlikud vastused, mis peaksid tulema sel nädalal, ei sobi ja käib valmistumine mingiteks "sõjalisteks ja tehnilisteks meetmeteks". Küsimus on kas valmistutakse sõjaks ja kas ainult Ukraina või ka NATO vastu?

"Sõjategevus Vene ja Ukraina armee vahel ei kesta kaua. Enamik Ukraina armee sõdureid ja ohvitsere läheb muidugi Venemaa poole. Tuletan meelde, et Krimmi sündmuste ajal läks Venemaa poole 87 protsenti Ukraina armeest," nentis Markov.

"Mitte keegi ei alusta sõda NATO vastu. See on välistatud. Kuid ma veelkord rõhutan ülejäänu ruumi kohta – me tagame oma julgeoleku, lähtudes sellest, et see on uus ruum, kuhu allianss tahab laieneda, aga mis ei saa mitte  kunagi NATO osaks," ütles Korotšenko.

"See ei ole enam küsimus, mille kohta Venemaa võib oma muresid avaldada. See on küsimus, mille tõttu Venemaa on valmis suureks sõjaks. Ma rõhutan, et sõjaks mitte ainult Ukraina vastu vaid ka NATO ja USA vastu. Või ta on valmis neid selle sõjaga ähvardama," lausus Euroopa ja rahvusvaheliste uuringute keskuse asedirektor Dmitri Suslov.

Isegi pärast Krimmi annekteerimist tegid Venemaa ja NATO koostööd.

"See hõlmas terrorismivastast võitlust, julgeolekujõudude abistamist Afganistanis, narkokaubandusevastast võitlust, Afganistani jõustruktuuride ettevalmistust võitluseks piraatluse vastu ja palju muud. Kõik see jäi minevikku. Ja me saame aru, miks. Sest selline koostöö ei sobiks kokku selle pöördumisega endise NATO ehk Vene föderatsiooni heidutamise juurde," lausus Venemaa asevälisminister Aleksandr Gruško.

2019. aastal lõpetas Moskva igasuguse koostöö NATO-ga.

"Venemaa ja NATO on vaenlased ja sõjalises mõttes vastased. Me valmistume iga päev ja iga sekund sõjaks üksteise vastu, ka tuumarelvaga. Sellistes uue külma sõja tingimustes on imelik juhinduda konfrontatsiooni puudumise ajastu reeglitest. Sellepärast Venemaa pakubki uue külma sõja tingimustes juhinduda külma sõja reeglitest. Need reeglid on järgmised: kui vastaspooled ei arvesta vastase tähtsate huvidega, riskivad nad sattuda olukorda, kus nad sõdivad üksteise vastu," rääkis Suslov.  

Praegu tundub, et lähinädalatel ootab ees pingete eskaleerimine.

"Enne olümpiamänge Pekingis ei tee Venemaa mingeid radikaalseid samme. Sama kehtib ka olümpia ajal, et meie Hiina sõprade olümpiapidu mitte rikkuda," ütles Markov.