Liigi hinnangul kulgesid eelmisel nädalal toimunud Venemaa kohtumised USA, NATO ja OSCE esindajatega ootuspäraselt.

"Venemaa esitas oma soovid ja nõudmised ja lääs lükkas need tagasi. Ma arvan, et midagi muud sealt ei oodatudki," sõnas Liik.

"See nädal, mulle tundub, et on vaikus. Kõik ootavad, mis tuleb järgmiseks. Mina isiklikult arvan, et me ei ole näinud veel viimast peatükki diplomaatiast. Moskvas praegu oodatakse Ameerika ettepanekuid. Midagi vist on Washingtonist tulemas. Vaatame, kuidas nad sellele vastavad," lisas ta.

Liik märkis, et kuna otsustav sõna on Venemaa presidendil Vladimir Putinil, siis kõik ootavad, mida ta teha kavatseb.

Liik ei usu, et kõnelustel esitas Moskva oma ultimatiivsed tingimused NATO-le ettekäändena, et eitava vastuse korral saaks Ukrainasse tungida.

"Mina isiklikult hästi ei usu, et Venemaa läheks suure maaväega Ukrainale kallale. Selle väega, mis praegu on piiri taha mobiliseeritud. Minu meelest see on hullumeelsus, mis Putinile mitte kuidagi ei tuleks kasuks ka kodumaal," kommenteeris ta.

"Mina arvan, et see ultimatiivne ettepanek oli katse vaadata, millest on lääs valmis rääkima ja millest mitte. Tõepoolest, avati väga lai diapasoon teemasid. Just nimelt, et vaadata, mida on põhimõtteliselt võimalik saavutada. Ma arvan, et ka Venemaa enda diplomaadid, kes need ettepanekud valmis kirjutasid ja esitasid, ei tea tegelikult, milline on Kremli tegelik lõppmäng ja milliseid variante seal arutatakse."

Lääne ühtsuse testimine ei olnud Liigi hinnangul Venemaa eesmärk. "Mina ei arva, et lääne ühtsus on see põhimõtteline küsimus siin. Muidugi ta jäi ühtseks. Mida ta Venemaa ultimaatumi ees ikka teha saab? Aga põhiküsimus on ikkagi see, millised on realistlikud vahendid, millega lääs saaks Venemaale oma tingimusi dikteerida. Ühtsus üksi pole see, mis Venemaa tagasi lööma sunnib," rääkis ta.

Liigi hinnangul võib lääs edaspidi arutada Venemaaga relvastuskontrolli meetmeid, kuid ametlikult laienemisest itta NATO ei loobuks.

"Ma ei arva, et lääs iialgi kuulutab Bukaresti deklaratsiooni mittekehtivaks või teatab, et NATO rohkem ei laiene. Ma arvan, et mingi mitteformaalne kokkulepe, et seda ei tule, on saavutatav. Ma arvan, et seda on USA valmis Venemaale pakkuma. Kas see Putinit rahuldab, ma ei oska öelda," lisas välispoliitika ekspert.

Liigi sõnul ei ole Venemaa ühiskond suureks sõjaks valmis ning pigem on Ukraina küsimus isiklikult tähtis Putinile. Tema hinnangul võib ulatusliku sõja asemel olla tõenäolisem mingi piiratum tegevus.

"Mina isiklikult arvan, et suure, mastaapse sõja asemel - see oleks minu meelest tõesti hullumeelsus - pigem võiks kujutada ette mingit piiratumat aktsiooni, mis loob Venemaale mingi sillapea Ukrainas, mingid faktid maa peal, mis on talle uued mõjuhoovad Ukrainas. Ma ei oska seda konkreetsemalt kirjeldada, kindlasti seal on erinevaid variante, mida Venemaa kaitseplaneerijad on läbi mänginud, mida mina lihtsalt ei oska omas fantaasias ette kujutada, aga kindlasti need on olemas. Ma arvan, et selline asi on võimalik. Aga selline asi jääb võimalikuks tegelikult ka tulevikus."