Eestis on 145 gümnaasiumiastmega kooli, neist 44 koolis õpib vähem kui sada õpilast ütles haridus- ja teadusministeeriumi kohalike omavalitsuste koostöö ja koolivõrgu nõunik Piret Sapp.

"Miks need muudatused on vajalikud, on suures osas kolm põhjust. Üks on demograafilised muudatused, sest võrreldes tänasega vähenevad gümnaasiumi õppurite arvud 2035. aasta ja pikemas vaates. Mitte küll Eestis tervikuna, aga paraku enamikus maakondades, kõige enam Ida-Virumaal, Valgamaal, Jõgevamaal, Põlvamaal, aga ka Hiiumaal ja Järvamaal. Teine põhjus ja väga-väga oluline, et õpetajad saaksid täistööajaga töötamise võimaluse ja väärtustatud palga ning õpilased saaksid õppida just nende vanusele sobivas õpikeskkonnas, kus oleks neil piisavaid valikuvõimalusi, nende huvidele vastavaid."

Samas leidub omavalitsusi, kes on otsustanud alla saja õpilasega keskastme kool säilitada. Näiteks Kanepi vallas on viimastel aastatel gümnaasiumi astmes õpilaste arv kasvanud 66 õpilaseni.

Kui kaoks elukoha lähedal gümnaasiumihariduse saamise võimalus, siis see võiks panna elanikke otsima tööd ja leidma elukoht mujal piirkonnas, tõdes Kanepi vallavanem Mikk Järv. "See tähendab, et mingi hetkel võivad pered teha otsuse, et nad kolivadki sinna või lähevad enne gümnaasiumi kusagile kooli ära, mis mõjuga kandub juba ka põhikooli astmetesse. Neid mõjusid võib olla väga palju ja muid tekkivaid küsimusi võib päris palju juurde tekkida," rääkis Järv.

Värskas gümnaasiumiastme õppe võimaldamine on olnud kohaliku omavalitsuse otsus, ütles Setomaa vallavanem Raul Kudre.

"Kuna me oleme kõige kagupoolsem nurk ja meil lähemate gümnaasiumiteni on siin nelikümmend või viiskümmend kilomeetrit, siis me tahame gümnaasiumiharidust siin kohapeal anda," rõhutas Kudre.