Gümnaasiumisse sisseastumise eelduseks on omandatud põhiharidus ning tihti on oluliseks kriteeriumiks ka põhikooli lõpueksamite tulemused. See teeb aga välismaal õppinud noortel Eestis haridustee jätkamise keeruliseks, sest lõpueksamite puudumise tõttu suunatakse nad tihti rahvusvahelistesse koolidesse, mis ei toeta nende integreerumist või naasmist Eesti ühiskonda.

Haridus- ja teadusministeeriumi kesk- ja kutsehariduse osakonna juhataja Ülle Matsin sõnas, et igal aastal soovib Eestis haridusteed jätkata umbes 200-300 gümnaasiumiealist õpilast, kes on põhihariduse omandanud välisriigis. Matsin lisas, et Eestis elavatel õpikohustusega lastel tuleb õpikohustust igal juhul täita, mistõttu ei pea ta õiglaseks seda, et välismaal õppinud lapsi eksamitulemuste puudumise tõttu koolidesse vastu ei võeta.

"Koolil on õigus ja ka kohustus hinnata ja võtta arvesse seda, milline on välisriigis omandatud haridus. Õpilane ei pea sooritama topelt Eestis veel lõpueksameid ja sellega seoses tuleb koolil vastuvõtu korras kirjeldada ära, et kuidas ta nendest välisriigist tagasi suunduvate õpilaste avalduste tingimustele vastavuse tagab. See peab olema samamoodi läbipaistev ja kindlate kriteeriumite alusel kirjeldatud nagu kõikide teiste õppijate puhul."

Eesti Koolijuhtide Ühenduse juhatuse esimees ja Tartu Erakooli juht Urmo Uiboleht usub, et muudatus on oluline nii koolidele kui ka Eestisse suunduvatele õpilastele. Ta põhjendas, et praegu ei tunne välisriigist tulnud pered ennast Eestis oodatuna, sest lastele on keeruline õppekohta leida. Võrdsed võimalused aga muudaksid riigi kutsuvamaks ja atraktiivsemaks. Samas leidis Uiboleht, et uus määrus suurendab koolide koormust, sest tekib uus vastutusala.

Matsini sõnul aga see muudatus koolide koormust ei suurenda, sest igal aastal tuleb Eestisse lõpetajaid, kes siin õppima asuvad. Ta lisas, et see muudatus puudutab vaid vastuvõtutingimuste täpsustamist ega loo uut olukorda. Siiski tuleb koolidel arvestada sellega, et välismaal õppinud õpilaste eesti keele oskus võib olla erinev.

"Nüüd on koolil õigus kohandada oma õpet – nendele õppijatele võib kohaldada näiteks individuaalset õppekava, mis võib tähendada õppesisu ja õppeaja erisusi, selleks, et seda eesti keele taset järgi aidata."

Matsini sõnul koolid üksi ei jää ning haridus- ja teadusministeerium on valmis vastuvõtutingimuste koostamisel toetust pakkuma.

"Meil on näiteks eestikeelsele haridusele üleminekuga seoses eesti keele õppe toetamiseks ka väga palju selliseid õppematerjale, mida koolid saavad kasutada"

Lisaks õiglaste vastuvõtutingimuste loomisele, puudutavad muudatused ka vastuvõtu kuupäevi ning lisaks antakse koolidele õiguslikult selgem alus pärida lõputunnistuse ja hinnetelehe andmeid.