"Kui küsida, mis viimasel ajal muutunud on, siis me näeme päris palju haiglaravi vajavaid lapsi," ütles Sule ERR-ile.

Samas ei osanud Sule selle otseseid põhjuseid välja tuua. "Kindlasti ei saa seda, vähemalt praeguse teadmise pealt, seostada omikroni tüvega," sõnas ta.

"Selle foonil jookseb veel see, et nii muid nakkushaiguseid, kui ka üldse hästi palju erinevaid sisehaigusi, mis on alati erakorralised hospitaliseerimised, selliseid haigeid on hästi palju kõikides haiglates. Kevadise laine ajal sellist olukorda ei olnud. Eesti haiglad on praegu hästi üle rahvastatud," rääkis Sule.

Kuigi viimastel nädalatel on arutatud testimise mahu vähendamist, siis Sule sõnul praegu suurt korralduslikku muudatust selles vallas teha ei saa. Lisaks on otsustatud, et perearstid saavad plaanilisi tegevusi oluliselt vähem teha, et keskenduda erakorralisele tööle. "Need mõjud on suhteliselt väikesed, aga annavad täiendavat hingetõmbeaega," sõnas Sule.

"Aga kui meil on 5000 uut positiivset, siis on selge, et perearsti nõuandetelefonile ja ka perearstide enda telefonidele surve lähiajal ei vähene," lausus Sule.

Sule rääkis, et üle-eelmisel nädalal helistati perearsti nõuandetelefonile 16 600 korda, mis on kõikide aegade rekord ning eeldatavalt ei tule ka eelmise nädala kõnede arv väiksem.

Sule rääkis, et kuna haigestumise üldine kasv on viimase nädala jooksul olnud väga kiire, siis on raske prognoosida, millal ja millises mahus hakkab haiglaravi vajadus tõusma.

Samas tõdes ta, et koroonasse haigestuvad peamiselt siiski jätkuvalt nooremad inimesed ja haiglaravi ülepinge ei ole koroona tõttu veel kätte jõudnud.

Regiooniti on Sule sõnul haiglaravi vajadus koondunud põhja regiooni. "Põhja regioonis on hetkel 205 koroonahaiget statsionaarsel ravil ja lõuna regioonis 116," lausus Sule.

Esmaspäevahommikuse seisuga on koroonaviirusega haiglaravil 321 inimest, neist 225 vajab haiglaravi raskeloomulise Covid-19 tõttu.