"Mina ütleksin arstina, et kui on patsiendil haigussümptomid ja tal on isegi teadaolev kontakt ja tal on positiivne antigeeni kiirtest, siis tegelikult on meil tulemus käes. Me võime veel teha teise (kiir)testi ja öelda, et tulemus on korratav ka kahe järjestikuse testiga. Kliinilises, meditsiinilises mõistes ma mõtet ei näeks," vastas Kütt "Ringvaates" küsimusele, kas positiivse kiirtesti tulemuse peab PCR testiga üle kontrollima.

Ta lisas samas, et praeguse korra järgi hakatakse diagnoosi, haiguse põdemise päevi lugema alles PCR testi tulemusest alates. "Siin on väike vastuolu. Kui me pärast küsime, millal te põdesite, millal te haigestusite, siis haigestumist me loeme positiivse PCR testi päevast. Tegelikult võis juba paar päeva varem olla kiirtest positiivne ja ka haigustunnused võisid olla juba paar päeva varem," rääkis Kütt.

Praegu saadaolevad antigeeni kiirtestid on Küti sõnul korralikult tehes üsna usaldusväärsed. Ta tõdes, et siiski on võimalikud ka valenegatiivsed ja valepositiivsed tulemused.

"Valenegatiivseid, mis seal salata, tuleb mõnevõrra rohkem. Aga ka valepositiivsete võimalus pole üldse välistatud," ütles Kütt ja lisas, et tähtis on jälgida ka sümptomeid. Kui sümptomeid pole, aga kiirtest andis positiivse tulemuse, siis võiks end kontrolli mõttes uuesti kiirtestida. Ta sõnas, et PCR annab siiski kindlama tõestuse nakatumise kohta.