Haigustunnusteta lapsed ei pea haridusasutuses ja huvihariduses toimunud lähikontakti korral karantiini jääma

7. veebruarist ei pea vaktsineerimata lähikontaktsed õpilased enam karantiini jääma juhul, kui neil puuduvad haigustunnused. Leevendus kehtib kõigile lasteaialastele, kelle lähikontakt leidis aset lasteaias või -hoius, samuti kuni 18-aastastele (kaasa arvatud) ja 2021/2022. õppeaasta kestel 19-aastaseks saavatele õppijatele, kelle lähikontakt leidis aset üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses, huvikoolis või noorsootööasutuses.

Koroonaviiruse leviku jälgimiseks jätkub kiirtestimine üldhariduskoolides ja kutseõppeasutustes kaks korda nädalas. Positiivse testitulemuse või haigustunnuste puhul tuleb jääda koju. Lähikontaktsetel õpetajatel on soovitatav testida end iga päev, seisab valitsuse kommunikatsioonibüroo teates. Vajaminevad testid tagab haridusasutustele haridus- ja teadusministeerium.

Piirangute leevendamisega koolides peavad kaasnema tavapärased ettevaatusabinõud, nagu distantsi hoidmine, maskide kandmine, hügieenireeglite järgimine ja siseõhu kvaliteedi tagamine.

Riigisiseselt kaob laste ja noorte Covid-tõendi nõue

Alates 14. veebruarist ei kehti Eesti-siseselt Covid-tõendi nõue enam kuni 18-aastastele (kaasa arvatud) või 2021/2022. õppeaasta kestel 19-aastaseks saavatele üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses õppivatele noortele. Koolides toimuva testimise tõttu on põhjendatud ka 19-aastaste noorte eristamine selle põhjal, kas nad on õpilased või mitte, otsustas valitsus. Kuna haridusasutustes toimub organiseeritud ning riiklikult tagatud testimine, on õpilaste nakkusohutus paremini kontrollitud.

Tervishoiutöötajad saavad karantiini varem lõpetada

Koroonaviirusega nakatunud tervishoiutöötajad saavad võimaluse asuda täitma edasilükkamatuid tööülesandeid enne karantiiniperioodi lõppu, kui sümptomid on taandunud ja täidetakse kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid. Muude tegevuste osas jäävad aga karantiininõuded kehtima, otsustas valitsus. Muudatus tuleneb nakatumise suurest tõusust ning haiglate, kiirabide, perearstide või muude tervishoiuteenuse osutajate töö võib sattuda ohtu mitte ainult suurest hulgast patsientidest, vaid personali puuduse tõttu.