Ma tunnen tohutut väsimust koroonaviirusest. Ja ma usun, et ma ei erine selle poolest mitte ühestki eestimaalasest. Sageli tajun, et isegi meie ajaarvamine on muutunud: oli aeg enne koroonaviirust ja on aeg koroonaviirusega. Me kõik ootame aega pärast koroonaviirust või vähemalt aega, mida enam ei kujunda koroonaviirus.

Meditsiin ei koosne ainult haiglatest

Viimastel päevadel on palju rõhutatud, et haiglasüsteem justkui ei ole ülekoormatud, mis tähendab, et me võime piiranguid juba järgmisel nädalal leevendama hakata. Tõepoolest, haiglas on loo kirjutamise päeval "kõigest" 352 koroonaviirusega nakatunut, suri kaks nimetut inimest.

Samal ajal teame, et haiglate suureks mureks on praegu personali massiline nakatumine, mis häirib tõsiselt tervete osakondade plaanilist tööd, lisaks arstide, õdede ja hooldajate soovimatus töötada koroonaosakondades. Ja see soovimatus ei tulene mitte laiskusest. Kui kaua ikka kingsepp riideid õmmelda jaksab, kui ta kirg on valmistada jalatseid?

Samamoodi tahavad meedikutest kingsepad oma liistude juurde jääda. Praegu ei peaks haiglate ülekoormust arvestama selle järgi, kui palju koroonapatsiente voodeid hõivab, vaid selle järgi, kui palju on neid, kes nende voodite ääres ööpäevaringselt tööd teevad.

Ei tohi aga unustada, et Eesti meditsiin ei koosne ainult haiglatest. Meil on ka perearstiabi, kiirabi ja erakorralise meditsiini osakonnad. Eesti meditsiin on kui ühendatud anumate süsteem: kui ühte anumasse enam ei mahu, tõuseb vedelikutase teises anumas. Praegu voolab arstide eesliin sõna otseses mõttes üle.

Ka perearstid ja -õed haigestuvad, paljud meist teevad haigusega võideldes kodust kaugtööd. Koormuse oluline suurenemine on juba märgatav ka kiirabis ja erakorralise meditsiini osakondades. Ka nende jõud võib ühel hetkel raugeda.

Lisaks personali haigestumisele on perearstikeskustes probleemiks ka telefonikoormuse väga suur kasv. Kivimäe Perearstikeskuse telefonidele helistatakse nädala tihedaimal päeval, esmaspäeval umbes 1600 korda, õed suudavad telefonitsi teenindada päevas aga umbes 400 inimest. Rahulikel päevadel on telefoni teel abi otsijaid 500–700.

Varasemalt oli meie eesmärk helistada tagasi kõikidele patsientidele, kes meid telefonitsi tööajal kätte ei saanud, aga nüüd oleme sellest loobunud. Mul on praegu enneolematult palju tühje vastuvõtuaegu ja see pole tingitud minu nimistu inimeste heast tervisest, inimesed ei saa niigi palju liinile, et perearsti juurde aeg kirja panna. Ma tunnen õudust, sest kardan, et mõni inimene võib minu juurde jõuda liiga hilja.

Perearstid ootavad väga aega, mil testimine (koroonaeelsel ajastul nimetati seda analüüsimiseks) on mõeldud vaid haiguste diagnoosimiseks ja sedagi vaid juhul, kui diagnoosi teadmine raviotsust mõjutab. Mitte nii, nagu praegu: testime selleks, et inimene saaks minna kohvikusse ja loomaaeda, Nuustakule ja Pariisi, aga ka selleks, et terviseamet iga päev uue, paljusid hirmutava arvu avalikkuse ette saadaks. Kas see arv nii väga enam hirmutabki? Huvitaval kombel on 7000 hoopis leebema mõjuga kui ennevanasti üks või kümme.

Praegu on pereõed telefonide otsas justkui testimisrobotid. Ei, inimesed ei soovi testi pelgalt selleks, et saada koroonapassi, väga paljud neist on ju juba kaks-kolm korda vaktsineeritud ja nende vaktsineerimistõend kehtib ka praegu kauem kui kehtiks haigestumise tõend. Testitakse ikka selleks, et teada saada, kas mul on see kole haigus, et teaksin hoiatada neid, kellega kokku puutusin, ja tahan koju jääda ning end vajadusel ravida. Inimesed on üldiselt vastutustundlikud. Üksteisest hoolitakse.

Kahtlemata aitab perearstisüsteemi ülekoormust kiiresti vähendada testimisstrateegia muutus, mida perearstid on palunud tegelikult juba 2021. aasta augustist saadik. Meid aitaks seegi, kui roboti tööd teeksid tõesti robotid.

Ootame juba mitmeid kuid digilahendust, mis on poolteist aastat olnud kasutusel Soomes ja kus seda on kasutatud enam kui kaks miljonit korda. Selle digilahenduse eesmärk on olla "testimisrobot", mis valideeritud veebiküsimustiku abil aitab selgitada, kas inimesel võib olla Covid-19, vajadusel genereerides ka saatekirja PCR-testile. Lisaks saab inimene esmased tegevusjuhised ja nõuanded.

Jaanuaris läks see lahendus lõpuks ka töösse ning loodetavasti saame seda juba mõne kuu pärast kasutada (usutavasti ei ole praegune koroonaviiruse laine kahjuks viimane).

Arstid on väga selle poolt, et jõuda koroonajärgsesse ajastusse, mida kujundavad usaldus, üksteisemõistmine, kõrge vaktsineerituse tase ja leebe koroonaviirus. Aga kui vaadata fakte, siis me ei ole veel selles ajastus. Me võime sinna ühel päeval jõuda ja esimesi samme teha üsna varsti.

Nakatumise kasvu periood pole aeg, mil võiksime pea koroonaviiruse eest liiva alla peita ja teeselda, et haigust ei ole, sest haiglates on kõigest 352 Covidiga nakatunud patsienti. Praegu on aeg koroonaviirusele julgelt otsa vaadata ja viirusega veel veidi kannatlikult võidelda, kuni näeme, et nakatumus tõesti väheneb. Alles siis on õige aeg piiranguid leevendada.

Milline on siis koroonajärgne ajastu?

Kui inimesel tekivad haigussümptomid, püsib ta kodus. Ta teeb SARS-CoV-2 kiirtesti (või sellise kiirtesti, mis samal ajal ka gripiviirust tuvastada suudab) ja kui see on positiivne, hoiatab ta neid, kellega on kokku puutunud.

Kui ta vajab lisainfot ja oskab kasutada internetti, leiab ta kiiresti esmased nõuanded ja saab vajadusel lisatestimisele suunamise. Vajadusel helistab ta perearstikeskusse ja küsib tervisenõu ja avab haiguslehe, kui ta just ei saa jääda kaugtööle. Kui tegemist on riskirühma kuuluva inimesega, võib perearst (või hoopis internetirobot) suunata ta PCR-testile, aga võib-olla kirjutab arst kohe välja ravimi, mis leevendab haiguse kulgu.

Inimesed, kes soovivad end kaitsta ja terved püsida, vaktsineerivad end koroonaviiruse vastu. Kui sageli? Loodetavasti mitte rohkem kui kord aastas, nagu me praegu teeme gripi puhul. Tõenäoliselt on meil siis olemas ka gripi- ja koroonaviirusevastane kompleksvaktsiin. Kindlasti vaktsineerivad end riskirühmadesse kuuluvad inimesed, sealhulgas eakad alates 65. eluaastast. Tõenäoliselt on see vaktsiin neile riigi poolt tasuta.

Koroonajärgsel ajastul on segadus möödas ning inimesed teevad tervemõistuslikke otsuseid. Inimesed ja sealhulgas poliitikud kuulavad seda, mida arstid ja teadlased soovitavad, sest nad teavad, et ükski viirus ei kuula inimeste arvamust ega huvitu meie väsimusest, vaid talitab ikka isepäiselt mõistatuslike loodusseaduste järgi, nende loodusseaduste järgi, mille uurimisse ka Eesti arstid ja teadlased tohutu ja hindamatu panuse on andnud.