Riigikogu menetluses on rikkumisest teavitaja kaitse seadus, mis peaks jõustuma 1. juunil 2022. Eelnõuga tagatakse kaitse isikutele, kellele on tööalase tegevusega teatavaks saanud õigusrikkumised ja nad sellest teavitavad.

Vilepuhujate direktiiv jõustus juba 2019. aasta lõpus ja selle ülevõtmise tähtaeg oli 17. detsember 2021, kuid Eesti ei ole suutnud seda siiani teha. Nüüd on Euroopa Komisjon algatanud Eesti suhtes rikkumismenetluse. Komisjoni mure on arusaadav, sest vaid kuus Euroopa Liidu riiki on suutnud direktiivi üle võtta ning ülejäänud 21 on hilinenud.

Praegu on eelnõu riigikogu menetluses ja see peaks jõustuma 1. juunil 2022. Eelnõu kohta on olnud kuulda palju kriitikat ja muret, aga ka mitmeid valearvamusi (nagu näiteks saaks teavitusi esitada igasuguste rikkumiste osas või et direktiiv ei nõuagi eraettevõtjatelt teavituskanalite väljatöötamist).

Meile ei pruugi vilepuhumine meeldida, kuid eelnõusse kirjutatud nõuded tulevad suuremas osas Euroopa Liidust ning need põhimõtted tuleb meil üle võtta.

Taust

Eelnõu eesmärgiks on pakkuda kaitset ja kindlustunnet inimestele, kes on saanud rikkumisest teada ning otsustanud sellest teada anda, ilma et neid ähvardaks oht töö kaotada või mõnel muul viisil kättemaksu ohvriks langeda. Seeläbi tagatakse omakorda õiguskorra toimimine ja avalike huvide kaitsmine. Sellega seoses nähakse ette sisuliselt kolmeastmeline teavitamise süsteem: asutusesisene (sh juhi teavitamine), asutuseväline ning avalikkuse teavitamine.

Rikkumisest teavitamise takistamise, survemeetmete rakendamise või rikkumisest teavitaja konfidentsiaalsuse rikkumise eest on võimalik füüsilist isikut karistada rahatrahviga kuni 1200 eurot ning juriidilist isikut trahviga kuni 400 000 eurot.

Lisaks sellele, et seaduse vastuvõtmisega on hilinetud, teeb muret, et eelnõuga koos ei ole välja töötatud vastavaid rakendusakte. Kuna need on puudu, siis on ka palju vastamata küsimusi ja ebaselgust. Rikkumisteate vastuvõtmise ning järelmeetmete võtmise korra peaks kehtestama valitsus.

Seadus ei näe ette, kuidas tuleks selliseid teavitusi menetleda. Praegu on vastava mehhanismi kujundamise kohustus pandud igale ettevõtjale ja asutusele eraldi. Siin võiks siiski olla ühene standard, sest eraldi igaühele sellise halduskoormuse kehtestamine on ebamõistlik ning tõenäoliselt on ka tulemuste kvaliteet ebaühtlane.

Ka kooskõlastusringil on palutud välja töötada juhendmaterjalid või soovituslikud suunised teavituskanali välja töötamiseks, et abistada asutusi ja ettevõtjaid seaduse täitmisel. Asutusevälise kanali osas võiks riik pigem luua ühtse kanali ja menetlemise korra kõigile järelevalveasutustele.

Probleem on seegi, et teavitusi peavad menetlema asutused, millele on antud järelevalve teostamise või süüteo menetlemise pädevus. Samal ajal on võimalik teavitada ka rikkumiste osas, kus asutusel pädevus tegelikult puudub. Nii näiteks teostab tööinspektsioon järelevalvet vaid teatud kindlate töölepinguseaduse sätete rikkumiste üle, välistades tööinspektsiooni pädevuse mitmete teiste tööalaste rikkumisteadete menetlemisel.

Aega on

Asutusesiseste teavituskanalite loomise kohustus on:

1. valitsusasutusel, põhiseaduslikul institutsioonil ja muul riigiasutusel;
2. omavalitsusüksuse ametiasutusel või ametiasutuse hallataval asutusel, kus on 50 või enam teenistujat, või kohalikul omavalitsusel, kus elab 10 000 või enam elanikku;
3. juriidilisel isikul, kus on 50 või enam töötajat;
4. riiklikul finantsjärelevalve subjektil.

Teavitaja kaitse tagatakse ka nendele teavitajatele, kelle asutus ei vasta kriteeriumitele ja kes ei ole loonud vastavaid kanaleid, aga teavitaja vastab seaduses sätestatud teavitamise nõuetele.

Sellised kanalid tuleb luua 50−249 töötajatega organisatsioonidel hiljemalt 2023. aasta 17. detsembriks. Samuti peavad asutusevälise teavituskanali looma ja oma veebilehel avalikustama asutused, kes ka praegu menetlevad vastavaid rikkumisi või teostavad järelevalvet. Kiireks läheb asutuseväliste kanalite loomisega ning need peavad olema loodud seaduse jõustumise ajaks. Ettevõtjatel on aga aega atra seada.

Teavituskanalid on paindlikud

Kui eelnõu esialgses versioonis oli kirjas, et inimene saab rikkumisest teada anda asutusesisese teavituskanali, asutusevälise teavituskanali või üldsusele avalikustamise kaudu, siis nüüd on lisandunud ka neljas võimalus, milleks on juhi teavitamine.

Seega on kanalite loomiseks väga mitmeid võimalusi ja kui inimene annab oma murest teada otsesele juhile või mõnele teisele juhile, siis eelnõu kaitseb teavitajat ka sellises olukorras. Samuti nähakse ette võimalus luua ühiseid teavituskanaleid ja neid jagada kontserni kuuluvatele ettevõtetele ja ettevõtetele, kus on kuni 249 töötajat.

Rikkumisest teavitaja saab ise valida, kas teavitab rikkumisest esmalt asutusesiseselt või teavitab koheselt asutuseväliselt. Avalikkuse teavitamine ei tohiks üldjuhul olla esimeseks teavitamise viisiks, kuivõrd see võib tuua kaasa ettevõttele asjatut mainekahju, eriti, kui hiljem tuleb välja, et rikkumist tegelikult toime ei pandud.

Samuti on asutusesisesed ja -välised kanalid eelduslikult otstarbekamad, et rikkumine võimalikult kiiresti kõrvaldada. Sellest tulenevalt saab avalikkuse poole pöördumisel teavitaja kaitse piiratud tingimustel.

Lauskaebamist ei peaks kartma

Seadust ei kohaldata näiteks:

1. töösuhteid reguleerivate ja teiste töö tegemist reguleerivate õigusnormide rikkumise korral juhul, kui tegemist on kahepoolse vaidlusega;
2. riigikaitse, julgeoleku ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe valdkonnas;
3. kriminaalmenetluse korral;
4. advokaadi kutsetegevuses;
5. tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiuteenuse osutamisel osalevate isikute kutsetegevuses.

Seega tuleb subjektiivsete õiguste rikkumise korral ikkagi pöörduda kohtu poole, mitte loota, et vaidlust hakatakse lahendama kuidagi kohtuväliselt. Võimalik, et seda nimekirja veel täiendatakse, sest seal ei ole välistatud näiteks audiitoreid, notareid jne. Seega lauskaebamist kartma ei peaks, kuna sellist kaebust ei pruugita menetleda või siis ei taga teavitus isikule kaitset.

Eelnõu kohaselt on rikkumisest teavitaja kaitse saamise üheks tingimuseks see, et inimesel on rikkumisest teavitamise ajal põhjendatud alus arvata, et rikkumist on vahetult alustatud või see on lõpule viidud. Oluline on, et isikul on põhjendatud alus arvata, et teave vastab tõele ja teavitamine vastab nõuetele.

Seletuskirjas on ka selgelt välja toodud, et kui kuuldud info ei ole põhjalik, ei põhine faktidel ning info edastaja ei ole usaldusväärne, siis ei saa teavitaja ka kaitset. Rikkumisest teavitajat on teadvalt ebaõige teavitamise eest võimalik karistada rahatrahviga kuni 1200 eurot. See ei välista lisaks kahju hüvitamise nõuet või töölepingu ülesütlemist.

Rikkumisest teavitamine ei välista isiku vastutust enda poolt toime pandud rikkumise eest. Samuti kui teavitaja on avalikustanud ärisaladust, mis ei seondu rikkumisega või seondub rikkumisega vaid kaudselt, siis ei paku uus seadus teavitajale kaitset ning siis võib olla tegemist töötajapoolse rikkumisega.

Seega on oluline, et töölepingutes oleks korrektselt reguleeritud konfidentsiaalse teabe ja ärisaladuse definitsioon ja ette nähtud selle rikkumise korral ka leppetrahv. Praktikas näeme, et regulatsioon on väga puudulik ja ei arvesta viimast riigikohtu praktikat.

Tagasiside andmine teavitajale

Rikkumisest teavitajale tuleb anda tagasisidet, et milliseid järelmeetmeid on rakendatud, millisel õiguslikul alusel ning milline oli lõpptulemus.

See on tekitanud palju pahameelt, kuna sellise teabe edastamine võib seada ohtu rikkumisega adekvaatse tegelemise võimaluse ning selle käigus võib lekkida ka konfidentsiaalset teavet. Kujutage näiteks ette, et maksurikkumiste korral peab andma teavitajale infot, kas on alustatud maksumenetlust või mitte.

Pigem võiks olla asutusesisese kanali korral võimalus keelduda tagasiside andmisest, kui see võib tekitada kahju või seada ohtu juhtumi menetlemise või konfidentsiaalsuse. Siis on teavitajal juba võimalus pöörduda asutusevälise kanali poole, kui tal on kahtlus, et teavitusega ei tegeleta adekvaatselt.

Asutusevälise kanali korral peaks olema samuti võimalus tagasiside andmisest keelduda ning siinkohal peaks teavitaja juba usaldama riiki, et asjaga tegeletakse korrektselt. Nii ei ole ka kuriteoteate tegijal täpseid andmeid, milliseid menetluslikke toiminguid tehakse kuriteo uurimisel.

Karin Madisson on Advokaadibüroo Sorainen partner ja advokatuuri äriõiguskomisjoni liige.