Rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu ähvardab läbikukkumine
Rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu ähvardab läbikukkumine, kuna sellisel kujul pooldab seadust vaid Reformierakond. Eelnõule on esitatud ligi 300 muudatusettepanekut, millest enamiku tegid EKRE liikmed.
Niinimetatud vilepuhuja seadus peaks tagama konfidentsiaalsuse töötajatele, kes annavad teada korruptiivsetest rikkumistest oma töökohal. Kõik vähemalt 50 töötajaga ettevõtted peavad tekitama kanali, näiteks meiliaadressi, mille kaudu töötajad rikkumistest teavitada saavad.
Eelnõu suurim probleem on keskerakondlasest õiguskomisjoni esimehe Marek Jürgensoni hinnangul liiga lai fookus.
"Meie jaoks on täna võib-olla kõige suurem küsimus, kuidas Euroopa Liidu riikides, kes on selle direktiivi üle võtnud, see on juba rakendatud. Kas see on rakendatud samamoodi laiapõhjaliselt või on ikkagi kitsamalt,nii nagu see direktiivi algmõte ette näeb?" kommenteeris ta.
Justiitsminister Maris Lauri (RE) ütles, et ajal, kui tehti eelnõu väljatöötamiskavatsus, pooldasid erakonnad just laiemat käsitlust.
"Kaks ministrit, kes kõige rohkem nõudsid, et see oleks võimalikult lai ja veel laiem kui praegu, olid tollane välisminister Urmas Reinsalu (I) ja tollane siseminister Mart Helme (EKRE). Nemad nõudsid veel laiemat käsitlust ja veel rangemaid reegleid või sellist bürokraatlikumat süsteemi. Nüüd nad ütlevad, et see on täiesti kõlbmatu," rääkis Lauri.
Õiguskomisjoni kuuluv EKRE liige Anti Poolamets ütles, et Eestil ei ole sellist seadust tegelikult üldse vaja.
"Siin on selgelt näha ülereguleerimist ja jõuga peale surumist seaduse osas, mis tegelikult tekitab väga palju probleeme juurde, näiteks valekaebusi. Ja sunnib peale, meie sõnastuses, pealekaebamissüsteemi, mis meenutab väga nõukogudeaega ja ma olen täiesti kindel, et nii lähebki."
Lauri sõnas, et seadus on vajalik, et probleemid tuleksid varem päevavalgele ja ei paisuks suureks.
"Ma siiski loodan, et saadakse aru, et meil on vaja rikkumisest teavitajatele kaitset. Meil on olnud juhtumeid, kus on inimesed, kes on andnud teada rikkumistest või on jätnud rikkumisest teada andmata ja need oleksid olnud need olukorrad, kus oleks olnud abi sellest," ütles minister.
Jürgenson rääkis, et kui omavahel leitakse kompromiss, võib siiski suvel ka eelnõu vastuvõtmiseni jõuda.
"Sõltub sellest, kui kiiresti me selle kompromissikoha leiame opositsioonierakondadega ja meie koalitsioonipartneriga
ja justiitsministeeriumiga, et me saaksime kõik sellest ühtemoodi ka näha, et sellest on kasu."
Toimetaja: Merili Nael