Reformierakond ja Keskerakond jõudsid kolmapäeval kokkuleppele, et kui 17. veebruari seisuga on eelneva kümne päeva jooksul haiglasse jõudnud keskmiselt alla 25 sümptomaatilise Covid-19 patsienti päevas, siis lõpetab valitsus alates 21. veebruarist Covid-tõendi nõude.

Neljapäeval aga avati haiglates 75 uut haigusjuhtu, millest sümptomaatilise Covid-19 tõttu vajas hospitaliseerimist 39 inimest.

Fischer ütles, et neljapäevane haiglasse minejate arv paneb muretsema. "Mulle tundub, et siin võib olla tegemist mõningase tõusutrendiga, aga ma ei ole veel sellele andmetest kinnitust saanud," sõnas Fischer.

Reedestel andmetel avati ööpäeva jooksul haiglates 49 uut haigusjuhtu ja 28 juhul vajasid patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise Covid-19 tõttu.

"See viitab küll sellele võimalusele, et seda 25 ei saavutata päris 17. veebruariks. Ja teine asi, mis sellele võimalusele viitab, on see, et kui me vaatame nakatumist eri vanuserühmades, siis kuigi eakate hulgas on nakatumine väga madal olnud võrreldes teiste vanusegruppidega, näeme me seal üsna selget kasvutrendi," kommenteeris Fischer.

Fischer rääkis, et neljapäevase seisuga oli näha, et eakate seas on viimase nädala jooksul nakatumine kasvanud enam kui 50 protsendi võrra.

"Siiani on ju kogu aeg olnud tegemist seaduspäraga, et mida rohkem on meil eakaid nakatunuid, seda rohkem läheb inimesi haiglasse ja paistab küll praegu, et omikroni tüvi seda ei ole muutnud," lausus Fischer.

Fischer tõi samas välja, et viimasel nädalal oli vanuserühmas 70+ nakatunuid kolm protsenti, rahvastikus on seda vanuserühma üle 14 protsendi.

Samas tõdes Fischer, et haiglasse sattumise tõenäosus on eakatel jäänud samaks.

"Kui me räägime inimestest vanuses 80+, siis enam kui 45 protsenti nakatunutest jõuab haiglasse, vanuses 70–79 on see protsent 25–30," sõnas Fischer.

Noorte seas on haiglasse mineku tõenäosus Fischeri sõnul väiksem.

Sule: surve tervishoiusüsteemile kestab veel mõnda aega

Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule rääkis, et valitsuse eesmärk on küll saavutatav, iseasi kas 17. veebruariks.

Reedese seisuga on Sule sõnul kümne päeva keskmine haiglasse sattujate arv 26.

"Aga minu meelest ei ole isegi nii oluline see indikaator või see, kas midagi saavutatakse või ei saavutata. Ühtepidi meil haigestumus lokkab üle riigi ja samas ootused sellest lainest läbi murda kasvavad sama kiiresti," lausus Sule.

See olukordade põrkumine tabab Sule sõnul tervishoiusüsteemi ja esimesena saavad pihta perearstid, kes peavad praegu tegelema metsikult kasvanud kõnede arvuga.

Kuna aga haigestunuid on nii palju, väljendub Sule sõnul see ka tööhõives, sealhulgas tervishoiutöötajate seas.

"Ja igal juhul väljendub ta ka haiglaravi vajavate inimeste hulga kasvus, kes haigestuvad kas väljaspool haiglat või ka haiglas sees. On põhjust eeldada, et haiglaravivajaduse ja ka kogu tervishoiusüsteemi suur koormus kestab veel mõnda aega," rääkis Sule.

Sule rõhutas, et oluline on jälgida ka neid haiglapatsiente, kes ei ole sattunud haiglasse raske Covidi tõttu ja kellel on koroona kaasuva haigusena. "See grupp ei ole mingisugune lihtsasti käsitletav grupp inimesi, keda justkui ei peaks statistikas arvestama. Haiglate poolt vaadates võib see haigete grupp olla veel keerukam, kui otseselt Covid-haiguse tõttu haiglasse saabunud haiged," sõnas Sule.

Rääkides piirangute leevendamisest, ütles Sule, et neid otsuseid on mõistlik teha samm-sammult.

"Me peame ikkagi andma aru, et haigestumuse tase on nii kõrge, et siin on igasugused üllatused võimalikud ja üldjuhul üllatused sellistes olukordades ei ole positiivsed, vaid negatiivsed," ütles Sule veel.