Surmamõistetud mõrvari õigusmeeskond esitas hukkamise ajal erakorralise avalduse, et peatada tema hukkamine: "Proua Pike on kaotanud teadvuse, tema süda lööb endiselt ja ta norskab kuuldavalt." Üks tema advokaatidest ütles Briti ringhäälingukompaniile BBC, et 50-aastasele Pike'ile osutatakse haiglas elupäästvat abi pärast seda, kui talle oli manustatud kaks süstlatäit pentobarbitaali.

Tollal teismeline Pike mõisteti 1996. aastal surma 19-aastase Colleen Slemmeri mõrva eest. Pike oli 18-aastane, kui ta koos oma poiss-sõbra Tadaryl Shippiga peksis, piinas ja tappis 19-aastase Slemmeri, kellega nad olid kohtunud probleemsete teismeliste töökoolituslaagris.

Hukkamiskatse toimus kolmapäeva õhtul Nashville'is asuvas Riverbendi kõrgeimate turvameetmetega vanglas umbes kell 20 kohaliku aja järgi. Pike'ile manustati kaks annust pentobarbitaali ning tunnistajateruumi ees olev kardin suleti kaks korda, teatas uudisteagentuur Associated Press. Selle teatel paluti meedia esindajatel mingil hetkel lahkuda.

Pike'i õigusmeeskond ütles ajalehele Tennessean tehtud avalduses: "Tennessee osariik ei suutnud ka täna õhtul taas läbi viia seaduslikku hukkamist."

"Me ei tunne mingit rõõmu selle üle, et meil oli õigus, kuid pr Pike'i tõstatatud mured osutusid tõeks: raskused veenile ligipääsul, kahjustunud veenid, riknenud pentobarbitaal, erakorralise arstiabi puudumine olukorras, kus asjad paratamatult võivad valesti minna – ja seda kõike protokolli alusel, mida varjab endiselt saladus," lisati samas.

Pike'i advokaadid esitasid pärast surmasüsti ilmselget ebaõnnestumist erakorralise taotluse hukkamise peatamiseks ja talle arstiabi osutamiseks.

Ringkonnakohtunik Clifton L. Corker tegi otsuse, milles märkis, et "meditsiinitöötajad on hakanud osutama taotluses nõutud arstiabi".

Tennessee vanglaamet teatas, et jääb kõigi hukkamiskatsel tehtud toimingute juurde.

"Tennessee vanglaamet järgis kõiki osariigi seadusliku ja kehtestatud hukkamisprotokolli samme, mille on heaks kiitnud peaprokuröri büroo," ütles ameti pressiesindaja Dorinda Carter ajalehele Tennessean.

"Protokollis ette nähtud surmasüsti kemikaal on olnud järjepidevalt tõhus ning protokoll ei luba täiendavaid protseduure peale nende, mis täna õhtul läbi viidi. Christa Pike on toimetatud väljaspool vanglat asuvasse meditsiiniasutusse," ütles ta.

Emory ülikooli meditsiinikooli professor dr Joel Zivot, kes ütles BBC-le, et Pike'i õigusmeeskond oli ta palganud meditsiinieksperdina, ütles, et tõenäoliselt ei saavutanud Pike hukkamiskatse ajal veres piisavalt kõrget pentobarbitaali sisaldust, et põhjustada hingamisseiskust ja südame-veresoonkonna süsteemi seiskumist.

"On väga võimalik, et elustamise alustamisega viivitamise tagajärjel saab ta ajukahjustuse," kirjutas Zivot e-kirjas.

Hukkamisega nõustus ka USA ülemkohus

Hukkamiskatse viidi läbi pärast seda, kui Pike'i advokaatide mitmed viimase hetke õiguslikud vaidlustused ebaõnnestusid. USA ülemkohus oli tagasi lükanud kaks eraldi katset hukkamisotsuse täideviimise peatamiseks.

Kolmapäeva hilisõhtul tühistas ülemkohus madalama astme kohtu otsuse, millega oli samal päeval antud Pike'ile ajapikendus. Madalama astme kohus oli hukkamise peatanud, öeldes, et vajab Pike'i kohtuasjas esitatud argumentide kaalumiseks rohkem aega.

See järgnes ülemkohtu varasemale otsusele jätta Pike'i advokaatide apellatsioon rahuldamata. Advokaadid väitsid, et vandekohtul ei olnud enne tema 1996. aastal surma mõistmist võimalust kaaluda kergendavaid asjaolusid, sealhulgas dokumenteeritud ajalugu lapsepõlves kogetud seksuaalsest väärkohtlemisest.

Kaitsjad ütlesid, et Tennessee osariik oli aastaid kohtus väitnud, et Pike valetas selle kohta, et teda lapsena seksuaalselt väärkoheldi. Hiljutisel hukkamisviisi käsitleval kohtuistungil ütles osariik aga, et ei vaidle vastu sellele, et Pike oli kogenud seksuaalset väärkohtlemist ja vägistamist.

Tennessee kuberner lükkas sel nädalal tagasi Pike'i armuandmispalve. Pike on ainus naine osariigi surmamõistetute hulgas ning esimene naine viimase 200 aasta jooksul, kelle osariigi võimud on kohtuotsuse alusel otsustanud hukata.

Lisaks sellele oleks temast saanud ka ainus inimene USA tänapäevase surmanuhtluse määramise ajastul, kes oleks Tennessee osariigis hukatud teismelisena toime pandud kuriteo eest 

Pike palus armu

Oma armuandmispalvekirjas ütles Pike, et tema kavatsus oli Slemmerit peksta, mitte tappa, kuid ta ei suutnud ennast pidurdada.

"Ma olin vaimselt haige 18-aastane laps," ütles ta avalduses. "Mul kulus palju aastaid, et üldse mõista, kui tõsine oli see, mida ma olin teinud. Veel rohkem aega kulus selleks, et mõista, kui paljude inimeste elu ma mõjutasin. Ma võtsin kellegi lapse, õe ja sõbra elu. Mul on nüüd vastik mõelda, et olin võimeline sellise kuriteo toime panema."

Oma 226-leheküljelises avalduses, milles paluti kuberneril asendada Pike'i surmanuhtlus eluaegse vangistusega ilma võimaluseta ennetähtaegseks vabastamiseks, kirjeldasid tema advokaadid selle nädala alguses üksikasjalikult tema lapsepõlve, mil ta langes vägivalla, hooletusse jätmise ja seksuaalse väärkohtlemise ohvriks. Nende hulka kuulus kaks vägistamist, kui Pike oli 11- ja 17-aastane. Samuti viitasid nad talle vanglas pandud diagnoosidele, mille kohaselt kannatas ta bipolaarse häire ja traumajärgse stressihäire all.

Lisaks tõid advokaadid esile tõendid, et Pike'i ema tarvitas raseduse ajal palju alkoholi, mis võis kahjustada loote aju arengut ja raskendada nende kaitsealusel noorena oma impulsside kontrollimist.

Osariigi vanglaameti andmetel mõisteti Pike 2001. aasta augustis süüdi ka esimese astme mõrva katse eest seoses teise kinnipeetava ründamisega.

Mõrv pälvis suurt tähelepanu

1995. aastal toimunud mõrv tekitas Tennessee osariigis Knoxville'is meediamöllu pärast seda, kui Colleen Slemmeri leiti, rinnale lõigatud tagurpidi pentagramm – sümbol, mida seostatakse satanistlike rühmitustega. Pike on eitanud, et lõikas sümboli ise.

Enne tapmist oli Pike süüdistanud Colleeni tema solvamises ja Pike'i tollase poiss-sõbra ülelöömise katses. Hiljem tunnistasid kaks teist töölaagris viibinud noort, et Pike oli enne ja pärast mõrva selle üle uhkustanud ning näidanud neile tükki Colleeni koljust.

Colleeni ema May Martinez ütles, et oli oodanud aastakümneid, et näha Pike'i karistuse täideviimist.

Nädalavahetusel ütles ta Associated Pressile, et üks rühm aitas koguda talle ja tema abikaasale raha, et nad saaksid sõita Floridast Tennessee osariiki hukkamist pealt vaatama.

"Ei möödu päeva ega minutitki, mil ma ei mõtleks Colleenile. Pühad on kõige hullemad," ütles Martinez.

Naisvangide hukkamine on USA-s äärmiselt haruldane. Surmanuhtluse teabekeskuse (Death Penalty Information Center) andmetel on 1683 inimesesst, kes on hukatud pärast seda, kui ülemkohus lubas 1976. aastal surmanuhtluse taas kasutusele võtta, ainult 18 naised, mis moodustab ühe protsendi kõigist hukautest. Enne kolmapäeva oli Tennessee osariigis hukatud 17 inimest.