Kolmapäeval kirjutas USA väljaanne Politico, et USA jätab oktoobris toimvalt alliansi tulevikku arutavalt NATO liikmete kogunemiselt kõrvale mitu liitlast, sealhulgas ka Balti riigid.

Kui ERR artiklis kõlanud väidete kohta ministeeriumidest kinnitust küsis, tuli vastuseks, et liitlased konsulteerivad üksteisega järjepidevalt erinevates formaatides. Samuti et NATO-s on lisaks ametlikele formaatidele liitlaste vahel erinevaid kooslusi, kus julgeoleku- ja kaitseküsimusi arutatakse.

Peaminister Kristen Michal rõhutas, et tegemist ei ole ametliku NATO kohtumisega.

"USA algatusel Bergenis alguse saanud formaat ei ole NATO kohtumine," ütles Michal. "Seda on peetud erinevates formaatides, kus on osalenud nii kaitseministrid, välisministrid kui ka saadikud, kuid NATO otsused tehakse NATO töötasandil."

Michali sõnul on Eesti jaoks oluline JEF-i formaat. "Samuti suhtleme Põhja-Balti regioonis, mis on küll väljaspool NATO-t, aga hõlmab siiski väga suures osas liitlaste formaati," lisas ta.

Kaitseminister Martin Herem märkis, et kui kohtumisele on kutsutud Skandinaavia riigid, siis nad on huvitatud ka Eesti huvide eest seismisest. "Kogu selle Läänemere julgeoleku küsimuses ei saa nad ilma meie julgeolekuta hakkama. Seega ei saa nad meie huvisid seal kuidagi kõrvale jätta," ütles Herem.

Ürituse ette valmistamisega kursis oleva kuue diplomaadi sõnul on Pentagoni poliitikajuhi Elbridge Colby juhitud kavandatav kohtumine Poolas sisuliselt NATO tulevikule keskenduv töörühm.

Väidetavalt jäävad kohtumiselt kõrvale nii Ühendkuningriik, Prantsusmaa kui ka Balti riigid.

Raimond Kaljulaid: pole mõtet teha halva mängu juures head nägu

Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Raimond Kaljulaid (SDE) kirjutas sotsiaalmeedias, et Baltimaadel pole mõtet teha kohtumiselt kõrvale jäämise küsimuses head nägu. Tema sõnul saadab kohtumiselt kõrvale jäämine Venemaale sõnumi, et kolme Balti riigi puhul on tegemist eritsooniga.

"See, et Eesti pole laua taga, kui NATO juhtiva liitlase USA eestvedamisel arutatakse kitsamas ringis NATO tuleviku küsimusi, on muidugi miinusmärgiga, mitte plussmärgiga või neutraalne," märkis ta.

Kaljulaidi sõnul on selgitus, et tegemist pole NATO ametliku formaadiga, ebaoluline. "Küsimus on selles, miks meid seal ei ole."

Ta juhtis tähelepanu sellele, kellega USA neid arutelusid peab. "Soome, Rootsi, Norra ja kuuldavasti edaspidi ka Taani ehk siis põhjamaad ning Poola, Saksamaa ja Holland. Balti riigid on väljas, samuti UK ja Prantsusmaa."

Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa puhul võib Kaljulaidi hinnangul spekuleerida, et asi on selles, et need riigid pole seni kuigi jõuliselt reageerinud USA üleskutsetele suurendada kaitsekulutusi ja tugevdada Euroopa suveräänsust.

Balti riikide kõrvale jäämise selgitus võib Kaljulaidi sõnul olla ka puhtalt praktiline. "Ei saa ju kutsuda ühte kolmest, kuid kõigi kolme pisikese laua taha panemine teeb ringi juba väga suureks, lekete oht jne suureneb."

Samas tõdes Kaljulaid, et veidi usutavam seletus on see, et Baltimaid lihtsalt ei peeta nii oluliseks.

Ka ei paku Kaljulaidi hinnangul lohutust see, et kohtumisel osalevad Põhjamaad, kes peaksid ka Baltimaade huve esindama. "Põhjamaad on ikkagi mingis mõttes suletud klubi. Nagu Nõukogude Liidu okupatsiooniperiood tõestas, siis isegi kui meile tunti vahel kaasa, see ei saanud takistuseks Nõukogude Liiduga väga viljakate kahepoolsete suhete arendamisele," meenutas Kaljulaid.

Kõige kehvem on Kaljulaidi hinnangul see, et ukse taha jäämine saadab Venemaale signaali, et kolm Balti riiki on nagu mingi eritsoon või erijuhtum.

Tema sõnul meenutab olukord seda, kuidas lääne poliitikud on väljendanud, et Krimmi küsimus on eraldiseisev ülejäänud Ukrainast.

"Balti riigid on samasuguse staatusega NATO ja Euroopa Liidu riigid nagu on Poola, Saksamaa või Soome," rõhutas Kaljulaid. "Kas me peaksime seda kuidagi selgemini ka valitsuse poolt välja ütlema? Mina soovitaksin seda teha."

"Meil on kõigi kutsutud riikidega ning muidugi ka USA-ga head kahepoolsed suhted, aga see ei tähenda, et meie seisukohast on aktsepteeritav, et arutatakse meid vahetult puudutavaid asju ilma meieta," kirjutas Kaljulaid. 

"Me peaks ikkagi väga tõsiselt küsima oma USA sõpradelt, aga ka piirinaabritelt, et mis toimub ja mis arutelud need sellised on ja kuidas see juhtus, et meid seal ei ole," rõhutas ta.

"Küllap seda ka diplomaatilise suhtluse raames tehakse, kuid oleksin ka avalikult siin reljeefsem," lõpetas Kaljulaid.

Mihkelson: ma ei dramatiseeriks seda üle

Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni (RE) hinnangul ei maksa Baltimaade väljajäämist kohtumiselt üle tähtsustada. Samuti ei poolda ta agressiivsemat diplomaatiat. 

"Ma ei dramatiseeriks seda uudist kuidagi üle, tegemist tõepoolest ei ole ametliku kohtumisega," ütles Mihkelson. "See Bergeni grupp on ka varem koos käinud. Elbridge Colby, kui ma ei eksi, kohtus juunis esimest korda selle grupi riikidega."

Mihkelson rõhutas, et Euroopa julgeoleku üle arutataksegi erinevates kohtades ja erineval moel. NATO kontekstis on tema sõnul kõige olulisem see, mis toimub NATO peakorteris ja mida otsustatakse Põhja-Atlandi Nõukogu (NAC) laua taga.

Samuti meenutas Mihkelson, et alles nädal aega tagasi tuli uudis, selle kohta, kuidas Ameerika Ühendriigid jätkavad oma sõjalist kohalolekut Balti riikides ja suurendavad kohalolekut Poolas.

"Arusaadavalt heade liitlaste kaudu me ju teame, mis nendel kohtumistel jutuks on," lisas ta.

Mihkelsoni sõnul ei nõrgesta sedasorti kohtumised NATO ühtsust. "Ma usun, et Colby eesmärk ka NATO 3.0 idee levitamisel, mille autor ta on, on kokkuvõttes ikkagi NATO tugevdamine," ütles ta.

"Me ei pea andma hagu alla spekulatsioonidele, et NATO ei ole enam ühtne või et NATO sees on erinevad grupid, kes justkui on valmis liikuma erineval kiirusel või et Balti riigid on kasvõi näiliselt mingis isolatsioonis," rääkis Mihkelson.

Ta rõhutas, et ilmselgelt peab NATO tulevikku ja ohuhinnangut puudutavatel aruteludel Balti riikide hääl kostma.

"See on töö meie diplomaatidele, et Eesti ja teised Balti riigid töötaksid selle nimel, et see liitlasruumi ühtsus oleks nii sisuliselt kui ka näiliselt olemas ja et Venemaa selle pinnalt ei teeks ühtegi valearvestust," rääkis Mihkelson.

Mihkelson ei nõustu riigikogu liikme Raimond Kaljulaidiga, kelle sõnul peaks Eesti reljeefsemalt väljendama oma nördimust arutelult välja jäämise tõttu.

"Eesti on alati võitnud targast diplomaatiast. Eesti on väga hästi suutnud, vaatamata oma suhtelisele väiksusele, enda huvisid hästi esindada nii rahvusvahelistes organisatsioonides kui kahepoolsetes suhetes. Seda tuleb jätkata ehk ma kutsun üles jätkama tarka diplomaatiat," ütles Mihkelson.

"Hakata avalikult kõigi ees midagi kas maha tegema või üles kutsuma, siis peab olema ka teada, millist eesmärki me taotleme, mis on see järgmine käik. Ma arvan, et liitlasruumis on oluline meie jaoks, et me ise ei süvenda lõhesid," ütles ta.

"Peame olema valmis osundama momentidele, mis võivad nõrgestada liitlasruumi ühtsust ja koostoimimist. Aga diplomaatilisel tasandil, valitsuse tasandil kindlasti on väga erinevaid kanaleid, mille kaudu sellest märku anda," ütles Mihkelson.