Esimesest juhtumist teavitati parlamendi asespiikrit Paula Risikkot 23. septembril. Seejärel hakati juhtumite ulatust uurima ning parlamendiliikmeid kutsuti üles pöörama tähelepanu võimalikele sissemurdmise jälgedele oma kodudes ja neist teatama.

Korterites pole tuvastatud otseseid sissemurdmise jälgi ning midagi pole varastatud ega lõhutud. Küll aga on korteritesse jäetud märke, mis võivad viidata kõrvaliste isikute sealviibimisele. Võimalik, et märgid jäeti maha tahtlikult, andmaks märku, et korteris on sees käidud, vahendas Yle. 

"Loodame, et arutelud ja saadikutele saadetud kirjad julgustavad parlamendiliikmeid oma kodus teatud asju jälgima ja neist teada andma," ütles Halla-aho pressikonverentsil. 

Risikko ütles, et juhtumite uurimisel teeb kaitsepolitsei (Supo) koostööd teiste ametiasutustega, kuid uurimise eest vastutab Helsingi politsei.

Juhtumid ulatuvad pikema perioodi peale. Praegu pole teada, kes võivad nende taga olla või mis on nende motiiv.

"Igasugune spekuleerimine võimaliku toimepanija üle on täiesti mõttetu. On teada, et riiklikud osalised tegelevad mõnikord tegevusega, mis meenutab kahtlusaluseid juhtumeid, kuid meil pole praegu alust seda kommenteerida ja spekuleerimisel pole mõtet," ütleb Halla-aho.