Te olete varasemalt olnud kriitiline selle suhtes, et valitsus on kasutanud piirangute kehtestamiseks üldkorraldust. Neljapäeval ütles riigikohtunik Ivo Pilving ERR-ile, et üldkorralduse kasutamine oli varem küll küsitav, ent nüüd, kui koroonaolud on kiires muutuses, on see sobiv vahend piirangute kehtestamiseks. Kas teie seisukoht on muutunud vahepeal?

Kui ma ütlen ausalt, siis ma ei ole teadlikult koroona teemadega viimased kolm-neli kuud tegelenud. Ei ole nendel teemadel sõna võtnud ja seetõttu mul on väga raske kommenteerida ka.

Aga Ivo Pilving on kindlasti selles valdkonnas väga pädev. Kui ta nii on öelnud, siis see võib nii olla.

Miks te ei ole enam koroonateemade vastu huvi tundnud?

Ma arvan, et elu on liiga lühike, et ainult koroonaadvokaadiks ennast positsioneerida. Elus on muid teemasid ka. Mul on Soraineni advokaadibüroos hetkel väga palju teisi teemasid, mis on ka väga olulised. Ja selle panuse, mis ma olen tahtnud anda Eesti õiguskultuuri ja halduskultuuri arendamisse selleks, et maskisunnil oleks õiguslik alus ja üldkorraldus sellisena, nagu ta on, muudetakse ära. Selles suunas tehtud sammud on olnud edukad ja ma arvan, et sellega minu panus võikski piirduda.

Üks konkreetne kohtuasi seoses koroonapiirangutega teil siiski käsil on. Nimelt on Mustamäe Elamus Spa on esitanud möödunud aastal Tallinna halduskohtusse kaebuse valitsuse korralduste õigusvastasuse tuvastamiseks. Ning põhjendus on, et piirati spaaettevõtjate ettevõtlusvabadust. Ettevõtet esindate selles kohtuasjas teie. Kui kaugele see kohtuasi on jõudnud?

Selles menetluses, kus Mustamäe Spa esindajana oleme vaidlustanud erinevaid vabariigi valitsuse korraldusi, on 16 vabariigi valitsuse korraldust, mis on seotud spaa-ettevõtjate õigustega. Me oleme need vaidlustanud ja palunud tuvastada nende vabariigi valitsuse korralduste õigusvastasus ja need on meie arvates õigusvastased põhjusel, et vabariigi valitsus ei ole spaadele piiranguid seades järginud seadusest tulenevaid nõudeid ega kaalunud erinevaid huve ega kaalunud alternatiive.

Kui kaugele see kohtuasi praeguseks jõudnud on?

Teisipäeval oli selles asjas esimene kohtuistung ja kuna kohtunik suhtub asjasse täie tõsidusega ja väga põhjalikult, siis ta palus menetluse osalistel - kaebajal ehk Mustamäe Spaal ja vastustajal ehk valitsusel - esitada veebruari ja märtsi jooksul täiendavad seisukohad. Pärast seda saab ta kaaluda otsuse tegemist.

Millised koroonapiirangutega seotud kaebused teil praegu veel käsil on?

See on ainuke kaebus, milles advokaadibüroo Sorainen praegu esindab klienti vabariigi valitsuse vastu, seoses pandeemiaga seonduvate korralduste vaidlustamisega.

Kas te ei tegelenud varem ka valitsuse üldkorralduse kui sellise vaidlustamisega ja kindlakstegemisega kas on õiguspärane üldkorraldusega piiranguid peale panna?

Selle teemaga ei ole ma kohtusse pöördunud ja ma ei ole kohtusse pöördunud ka seoses maskisunni õiguspärasusega. Mäletatavasti oli üle-eelmise aasta lõpus maskisunniks õiguslik alus puudulik. Ja nii üldkorralduse kui ka maskisunni osas olen ma oma teadmisi ja oma seisukohti jaganud kodanikuna, mitte aga mõnda klienti esindades. Olen seda teinud selleks, et kaasa aidata sellele, et need piirangud, mis Eestis on, oleksid kõik põhjendatud, kaalutletud, läbimõeldud.

Te kordagi ei kaalunud siis nende asjadega seoses kohtu poole pöörduda?

Ei ole mõelnud, et sellist kaebust teha ja väga paljudele potentsiaalsetele klientidele olen ka väga selgelt öelnud, et ma selliseid kaebusi ei tee.

Teie poole on siis pöördutud selliste huvidega, et esindaksite inimesi nendes küsimustes?

Jaa, väga palju. Ja ma arvan, et väga paljude advokaatide poole on taoliste küsimustega pöördutud, nii ka advokaadibüroo Sorainen poole on mitmeid kordi pöördutud.

Tallinna halduskohtusse on jõudnud kahe aasta jooksul 215 koroonapiirangutega seotud kaebust, millest lahendi on saanud sadakond. Millest teie hinnangul kõneleb nende kaebuste arv ja menetlemise kiirus?

Kaebuste arv näitab seda, et inimesed on, esiteks, teadlikud oma õigustest ja on kasutanud oma õigust valitsuse korralduse õiguspärasust kohtus kontrollida. Teiseks, kaebuste arv näitab rahulolematust või arusaamatust valitsuse korralduste osas. Ja kolmandaks näitab see number minu arvates seda, et Eesti inimene usaldab kohtusüsteemi. Et ta usub kohtusse.

Menetluse kiirust ei oska ma kommenteerida, sellepärast et seal võib olla erinevaid asjaolusid, miks mõni menetlus võtab rohkem aega. See sõltub sellest, kui professionaalselt ja kui hästi mõni kaebus on tehtud. Kui palju läheb aega selleks, et menetluse käigus kaebust täiendada ja parandada. Samuti tuleb arvestada ka seda, et kohtutes on ju niigi suur töökoormus ja see võib ka kaebuste läbivaatamise aega oluliselt oluliselt mõjutada.

Aga mulle on jäänud mulje, et mida aeg edasi, seda rohkem kohtud on valmis ka kriitilisemalt suhtuma valitsuse erinevate meetmete õiguspärasuse osas.

Mil moel on kohtud valitsuse meetmete õiguspärasuse osas kriitilisemaks muutunud? Kuidas te selle veendumuseni jõudsite? Kas saate tuua mõned näited?

Tulenevalt oma tööst ma loen väga tihti kohtulahendeid. Ka neid kohtulahendeid, mis mind ja minu klienti ei puuduta. Ja nendest lahenditest tulenevalt on jäänud silma see, et kui veel üle poole aasta tagasi kohtud olid natukene ettevaatlikumad oma hinnangutes, kriitikas, siis praegu ollakse julgemad.

Vabariigi valitsuse korraldustes viidatakse tihti erinevatele teadusartiklitele. Mõni teadusartikkel käib Hiina kohta, mõni käib Hispaania kohta.

Näiteks Tallinna ringkonnakohus on ühes lahendis öelnud: "Kindlasti tuleks aga hoiduda üksikute uuringute ja teadusartiklite põhjal väga kaugeleulatuvate järelduste tegemisest (sh kohtumenetluses), sest avaldatud uurimistöödes tehtud järelduste üle kontrollimine ja konstruktiivne kriitika on osa tavapärasest teaduslikust diskussioonist, milles kohus ei ole üldjuhul kompetentne osalema. Kohtu roll on hinnata, kas vastustaja on tähtsust omavates meditsiiniteaduslikes küsimustes lähtunud üldiselt tunnustatud teadmistest ning on jäänud selle teabe alusel Eestis meetmeid rakendades oma kaalutlusõiguse piiridesse."

Selle lause mõte on ju see, et internetist võib leida erinevaid teaduslikke artikleid, mis võivad olla ka vastuolulised ühes ja samas küsimuses.

Veel on Tallinna ringkonnakohus möödunud aasta detsembris öelnud, et vabariigi valitsuse korraldusega kehtestatud meetmed ei võiks jääda kehtima määramata ajaks või väga kauaks. Kui piirangud kujunevad püsivaks, peab põhiseadusest tulenevalt nende üle otsustama seadusandja, ehk riigikogu.

Ja samuti on Tallinna ringkonnakohus öelnud teadusnõukoja rolli kohta: "Vaidlustatud korralduse õiguspärasus ja kaebuse rahuldamise perspektiiv ei sõltu iseenesest sellest, kas teadusnõukoda on teinud vastustajale mingeid ettepanekuid ja kas neid on arvestatud või mitte. Vabariigi Valitsus ei ole korralduse kehtestamisel ega ka halduskohus korralduse õiguspärasuse kontrollimisel seotud teadusnõukoja või selle liikmete ametlike ega ka mitteametlike seisukohtadega. Tegemist oleks üksnes ühe tõendiga, mis on küll kaalukas, kuid mitte määrav."

See on selles mõttes väga oluline, et kui vabariigi valitsuse seisukohti, korraldusi ja valitsuse esindajate seisukohti kohtumenetluses vaadata, siis tihtipeale öeldakse, et aga valitsus tegi nii, sellepärast, et teadusnõukoda seda soovitas või käskis. Aga siit tuleb väga õigesti välja see, et põhiseaduse järgi langetab selliseid otsuseid vabariigi valitsus, kes saab ühe täiendava argumendina teadusnõukoja seisukohta kasutada, aga ta ei saa selle teadusnõukoja seisukoha taha oma vastutust peita.

Kas teile tundub, et valitsus on tihtipeale otsuseid tehes varjunud justkui selle põhjenduse taha, et teadusnõukoda soovitas midagi ühe või teise piirangu suhtes?

Kindlasti. Ma arvan, et see ei ole ainult minu tähelepanek. See, et valitsus teadlasi kuulab, on väga õige, aga teadusnõukoja ülesanne ei ole kaaluda erinevaid põhiõigusi ja teadusnõukoda ei tohi valitsusele öelda, et mingi asi tuleb kinni panna, mingi asi tuleb lahti jätta. Teadusnõukoda saab lihtsalt öelda seda, et kui suur on mingisuguse tegevusega kaasnev oht, millised on alternatiivid sellise ohu vähendamiseks ja valitsus peab ise nendele andmetele tuginedes otsuse vastu võtma.

Kas te näete, et Eesti ühiskonnas ja riigis mingil hetkel piirangute täielikku kadumist ja pandeemiaeelse olukorra, piirangutevaba ühiskonna taastumist või mugavusest või ettevaatusest "unustatakse" mingid piirangud peale ja tekib "uus normaalsus"?

Ma ei saa välistada, et kas poliitilisest lodevusest või mõnest muust kaalutlustest tulenevalt mõnel erakonnal, mõnel poliitikul võib olla selline soov. Aga ma usun küll Eesti demokraatiasse, Eesti õigusriiki ja Eesti kohtutesse selles osas, et nüüd
kui see koroona neljas laine tipp saab ka mööda, siis me naaseme sellisesse normaalsesse aega, kus need inimesed ka, kes räägivad sellest, et kõik koroonapiirangud võib-olla ei olnud põhiseadusega kooskõlas, et neid ei peeta kohe antivaxxeriteks (vaktsiinivastased - toim.) või lamemaalasteks.