Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul võeti suund rahaturu meetmete karmistamisele juba detsembris.

"Küsimus on, kui kiiresti seda teha. Suund sellele on juba võetud juba Euroopa Keskpanga detsembrikuisel istungil, kus lepiti põhimõtteliselt kokku ajakava, kuidas me vähendame võlakirjaoste ja seejärel hakkame intressimääru sõltuvalt majanduse olukorrast tõstma," lausus Müller.

Kiire inflatsiooni jätkudes võib tekkida vajadus astuda neid samme kiiremini.

"Täna on küsimus, et kui hinnatõusud on veel kiiremad kui oodati, kas siis ajakava on endiselt kohane – võib-olla peaksid sammud olema kiiremad. Kuna oleme otsustanud üsna konkreetselt, mida teeme märtsi lõpuni, siis valikukohti on rohkem aasta teise poole osas," ütles Müller.

Samas on argumente, mis räägivad euroala intresside tõstmise vastu.

"Peame arvestama, et pool Euroopa Liidust on suhteliselt loiu majanduskasvu peal. Euroopas pole tehtud niipalju toetusprogramme, nagu USA on teinud, me oleme tasakaalukamad olnud ja vastavalt sellele tuleb ka intressidega tasakaalukamalt käituda," lausus LHV majandusekspert Heido Vitsur.

Varahaldusettevõtte Avaron investeeringute juht Peter Priisalm märkis, et Lõuna-Euroopa riikides on laenukoormus nii suur, et ei saa nominaalseid intressimäärasid väga kõrgeks ajada. "Pigem on vajalik just negatiivne reaalintress nende riikide jaoks. Kui reaalintress on kolm aastat negatiivne, siis sisuliselt riik vabaneb 15-protsendisest võlakoormusest," märkis Priisalm.

Müller selle argumendiga ei nõustunud. "Otsuse kriteeriumid ei ole võlakoormus ühes või teises riigis, vaid selgelt hinnaarengud," märkis ta.

Kuna praeguse kiire inflatsiooni on põhjustanud eelkõige energiakandjate kallinemine, tahab Euroopa Keskpank ilmselt ära oodata, kuidas käituvad energiahinnad lähiajal ja kuivõrd kandub nende hinnatõus üle teistesse hindadesse.