Hanna Sepp: suuname nakatumistelt pilgu haigla patsientidele

Foto: ERR

Koroonaviiruse pandeemia on jõudnud faasi, kus enam pole mõistlik päevas kümneid tuhandeid inimesi testidega seirata, sest haiglakoormus ei reageeri enam nakatumiste kasvule varasemas mahus, ütles terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp "Terevisioonis".

Sepp rääkis, et uue korra järgi ei pea perearstid inimesi enam suunama PCR-teste tegema. Seda juhtudel, kus inimene on saanud eelnevalt positiivse antigeeni kiirtesti ja tal on sümptomid või kui inimesel on sümptomid ja kellelgi ta lähedastest on juba kinnitatud Covid.

"Alguses on kindlasti segadust ja selgitamist. Ja rõhutan, et kõigil on endiselt võimalus minna ka PCR-testi tegema. Aga kui patsient on nõus ja perearst nii ka arvab, on võimalik seda vältida. PCR-test on edaspidi vajalik ennekõike neile, kes pole vaktsineeritud ja kes pole viirust seni läbi põdenud. Neil on PCR-testi abil võimalik luua endale Euroopa Liidu Covid-tõend," selgitas Sepp.

Sepp rääkis, et kui inimene on teinud antigeeni kiirtesti ja see on positiivne ning võtnud perearstiga ühendust, siis saab viimane panna digilukku, et inimesel on kinnitamata Covid-diagnoos. Selle põhjal siiski EL-i Covid-tõendit luua ei saa ning see on põhjus, miks PCR-testimine peaks jääma vaktsineerimata inimesi silmas pidades.

Sepp lisas, et kui inimesi hakatakse vähem PCR-testima ja rõhk lähem antigeeni kiirtestidele, siis mingit kompromissi see selles osas tähendab, kui hea on ülevaade nakatumiste kohta.

"Mida vähem testime, seda vähem on ka kinnitatud juhte. Aga oleme pandeemiaga selles faasis, et peame otsustama, mis on mõistlik. Pole enam mõtet kümneid tuhandeid seirata, sest haiglad nakatumistele enam sellises mahus ei reageeri. Suuname nüüd pilgu haigla patsientide vaatesse."

Rääkides teisest uuest suurest muutusest ehk et tervishoiutöötajad saavad tulla isolatsioonist varem tööle, ütles Sepp, et tegemist on praegu erandjuhtudega, mille põhjuseks on tervishoiutöötajate nappus.

"Kõiki riske kaaludes haigestunud töötaja, kelle haigestumisest on möödas viis kuni seitse päeva ja kel on sümptomid kadunud, võib ta tööle lubada. Aga ta peab kandma respiraatorit ja hoidma distantsi. See ei saa olla sõnum ühiskonnale, et kõik sümptomiteta haigestunud võivad tööle minna - see on erandlik."

Samas möönis Sepp, et lisaks tervishoiutöötajatele võib erandi saavate inimeste ring laieneda.

"Ringi laiendamise ettepanek tuli sellest, et elutähtsate teenuste osutajad on viidanud, et neil on toimepidevuse häired. Aga ka see saaks toimuda äärmistel juhtudel, mitte laialdaselt kasutusele võttes. Väga äärmuslikel juhtudel, kui mingi väga oluline teenus võib tagamata jääda," ütles Hanna Sepp.

Küsimusele, kas maha tuleks võtta ka kellaajaline piirang ehk lubada ka pärast kella 23 restoranidesse ja ööklubidesse inimesi, vastas Sepp, et see teema on praegu tuliste arutelude all ning kui mingeid piiranguid leevendatakse, antakse sellest ka kohe teada.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: