Eurotsooni rahapoliitika järsk muutus võib põhjustada uue finantskriisi

Rahvusvahelised investorid muretsevad, et kui Euroopa Keskpank (ECB) kiiresti rahapoliitikat muudab, võib see vallandada eurotsoonis uue võlakriisi. Investorid muretsevad Lõuna-Euroopa riikide laenude kallinemise pärast.
Euroopa Keskpanga juht Christine Lagarde keeldus eelmisel nädalal kordamast oma varasemat väidet, et intressimäärade tõus on sel aastal "väga ebatõenäoline". Selle asemel väljendas ta muret kiire hinnatõusu pärast. Euroala inflatsioon kiirenes jaanuaris 5,1 protsendini, vahendas Financial Times.
"ECB oli ainus asi, mis hoidis võlakirjaturgu vaos ja see on nüüd muutumas," ütles finantsfirma Aberdeen Investment analüütik James Athey.
Intressitõus tabaks kõige valusamalt suure võlakoormusega riike. See suurendab lõhet euroala liikmesriikide võlakirjade tootluse vahel. Investorid muretsevad Itaalia ja Kreeka suure võlakoormuse pärast.
Kreeka 10-aastaste võlakirjade tootlus tõusis sel nädalal üle kahe protsendipunkti. Aasta alguses oli see veel 1,4 protsendipunkti. Itaalia võlakirjade tootlus tõusis 1,6 protsendipunktini. Saksamaa võlakirjade tootlus on märkimisväärselt madalam.
Itaalia ja Kreeka võlakirjade tootlus on praegu siiski tunduvalt madalam kui eelmise võlakriisi ajal. Siiski muretsevad investorid, et Lõuna-Euroopa riigid ei suuda oma võlgu teenindada ja see kiirendab riigivõlakirjade müümist.
Euroopa Keskpank tõstis viimati intressimäärasid 2011. aastal. Mõned investorid loodavad, et Lagarde ei kiirusta rahapoliitika karmistamisega.
"Varaostudes vähendamine ja intressimäärade tõstmine suurendab finantskriisi riski. Riikide võlakoormus on pandeemia ajal järsult tõusnud," ütles investeerimisfirma Pimco ökonomist Joachim Fels.
"Arvestades neid riske ning 2008. aasta ja 2011. aasta kogemusi, siis ECB-s on tõenäoliselt ülekaalus praegu rahulikumad inimesed. Järjekordse poliitilise vea riskid on aga selgelt suurenenud," lisas Fels.
Esmaspäeval proovis Lagarde turgu rahustada. Ta ütles Euroopa Parlamendile, et ECB rahapoliitika karmistamine toimub järk-järgult.
"Kuigi ECB juhi kommentaarid olid rahustavad, siis sellest ei piisa, et pidurdada võlakirjade mahamüümist. Selle peatamiseks puudub ECB-l tulejõud," ütles suurpanga ING analüütik Antoine Bouvet.
Mõned investorid leiavad, et Itaalia suudab praegu edukalt oma võlakirju teenindada.
"Itaalia majanduskasv, turumeelne peaminister ja EL-i 800 miljardi euro suurune taastepakett lubab riigil taluda suuremat võlakirjade tootlust kui kümme aastat tagasi," ütles JPMorgani analüütik Iain Stealey.
Toimetaja: Karl Kivil