Lähis-Ida konflikt, mis algas 28. veebruaril USA ja Iisraeli rünnakutega Iraani vastu, paneb finantssüsteemi vastupidavuse proovile, kirjutas Euroopa Keskpanga asepresident Luis de Guindos oma viimases ülevaates enne ametist lahkumist mai lõpus.

"Kuigi sõja täielik mõju pole praegu veel selge, muutuvad selle tagajärjed maailmamajandusele ja finantsstabiilsusele seda tõsisemaks, mida kauem konflikt kestab," ütles ta.

Lisaks Iraani sõja majanduslikele mõjudele, mis tõstavad inflatsiooni ja pidurdavad majanduskasvu, süüdistas ECB oma kaks korda aastas avaldatavas finantsstabiilsuse ülevaates ka USA kaubanduspoliitika heitlikkust ning hirme, et Trump tõmbab Washingtoni tagasi oma traditsioonilisest globaalse liidri rollist.

"Ebakindlus USA administratsiooni pühendumuse suhtes mitmepoolsele koostööle suurendab samuti riski, et poliitilised šokid häirivad rahvusvahelist korda ja soodustavad geoökonoomilist ning regulatiivset killustumist kogu maailmas," teatas euroala keskpank.

"Tollitariifide väljakuulutamised, pausid ja tagasipööramised on muutunud globaalse keskkonna püsivaks jooneks," lisati aruandes.

Samuti teeb ECB-le muret laenutegevuse nihkumine pankadest läbipaistmatumatesse finantssektoritesse, nagu erakapitalilaenud, ning oht, et üha rohkem laenuvõtjaid satub raskustesse oma võlgade teenindamisel, kui geopoliitilised pinged hoiavad laenukulud kõrgel.

"Püsivamad energiavarustuse häired ja märgatavalt nõrgem majanduskasv võivad viia selleni, et turuosalised hindavad ümber riigiriski," hoiatas Euroopa Keskpank. "Hinnatundlikumate investorite, näiteks riskifondide kasvav osakaal euroala riigivõlakirjaturgudel võib võimendada järske ümberhindamisi."

Ülevaates rõhutati, et nende omavahel tihedalt seotud riskide samaaegne realiseerumine võib üksteist võimendada ja suurendada finantsstabiilsuse ohte.

ECB hinnangul paistavad investorid neid riske alahindavat. Aktsiaturgude hinnatasemed on ajaloolises võrdluses kõrged, samas kui võlakirjade riskipreemiad — lisatootlus, mida investorid nõuavad riskantsematele laenuvõtjatele — on keskpanga hinnangul globaalselt kokku surutud.

"Seetõttu on märkimisväärne oht, et finantsturgude meeleolu võib halveneda, kuna geopoliitiliste, eelarve- ja makromajanduslike riskide langusriske alahinnatakse," lisati ülevaates.

Keskpank muretseb küberrünnakute ja AI-st lähtuva ohu pärast

ECB väljendas kasvavat muret ka küberrünnakute ja muude hübriidsõja vormide, näiteks sabotaažiohu pärast, milleks võidakse kasutada ka tehisaru (AI) mudeleid.

Keskpank kutsus euroala pangad teisipäeval kohtumisele, et arutada IT-haavatavusi, mida on esile toonud uued tehisintellekti mudelid. Uusi suuri tehisaru mudeleid, nagu Anthropic'u Mythos, peavad küberjulgeoleku eksperdid pangandussektori ja selle vananenud IT-süsteemide jaoks tõsiseks väljakutseks, mis on toonud kaasa mitmeid hoiatusi regulaatoritelt ja poliitikakujundajatelt üle maailma.

"Hübriidohud suurendavad tegevuskeskkonna riske, eriti kui need on suunatud kriitilisele taristule," märkis keskpank, lisades, et uued tehisaru mudelid kasvatavad ohtu, et küberrünnakud võivad põhjustada tõsiseid ja ulatuslikke häireid.

Seepärast kutsus ECB panku üles rohkem investeerima, et tulla toime tehisintellekti turvariskidega.

Euroala pangad peavad suurendama investeeringuid küberjulgeolekusse, kui nad tahavad toime tulla uute tehisintellekti mudelitega, mis suudavad tarkvaras haavatavusi leida, ütles Euroopa Keskpanga ametist lahkuv asepresident Luis de Guindos kolmapäeval.

"Peame palju paremini mõistma nende uute mudelite võimalikke mõjusid ning püüdma rakendada süsteeme ja küberkaitse lahendusi, mis suudaksid sellise olukorraga toime tulla," ütles de Guindos kolmapäeval ajakirjanikele.

"Ja peame suurendama finantsasutuste ja pankade teadlikkust täiendavate küberjulgeoleku investeeringute vajadusest, sest sellest saab lähitulevikus üsna struktuurne küsimus."

Ta lisas, et teisipäevasel kohtumisel euroala pankadega esines USA pank, kellel on erinevalt Euroopa pankadest olnud ligipääs Mythosele.

"Peamine sõnum kõigile on see, et küberjulgeolek muutub üha olulisemaks," ütles de Guindos. "Peame rohkem investeerima. Ja investeeringud peavad olema laiapõhjalised — mitte ainult suurtele pankadele, vaid ka väiksematele."