Ulla Pirita Tapaninen: merendussektor muutub roheliseks. Kuidas täpsemalt?

Ulla Pirita Tapaninen
Ulla Pirita Tapaninen Autor/allikas: Tallinna Tehnikaülikool

Laevanduse osatähtsus Eesti väliskaubanduses on suur, mistõttu ei saa seda asendada teiste transpordiliikidega. Seega tuleb merendusvaldkonda ja selle tugisüsteemi reformida, et soodustada konkurentsivõimet ka süsinikuneutraalse majandusmudeli korral, kirjutab Ulla Pirita Tapaninen.

2021. aasta oli väga oluline aasta kogu Euroopa laevandusele teekonnal heitmevabade eesmärkide poole. Selleks võttis Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) 2021. aasta juunis vastu ka vastavad meetmed.

Meetmete suur eesmärk on kuni 2026. aastani vähendada laevanduse süsinikuintensiivsust 11 protsenti ning rahvusvahelise laevanduse aastaseid kasvuhoonegaaside koguheiteid 2050. aastaks võrreldes 2008. aastaga vähemalt 50 protsenti.

Lisaks esitles Euroopa Komisjon 2021. aasta juulis "Fit for 55" ehk "Eesmärk 55" paketti, mis sisaldas ettepanekuid laevanduse kaasamiseks süsinikukaubandusse, samuti kütuste süsinikusisalduse, kütusekonteinerite tollimaksuvabastuse kaotamise ja alternatiivsete kütuste jaotustaristu kohta. Praktikas avaldavad need EL-i juhitud meetmed laevandusele suuremat survet, kui IMO oma otsustega seda tegelikult kavandas.

Fakt on see, et laevandusest tuleb praegusel ajal vähem kui kolm protsenti ülemaailmsetest kasvuhoonegaaside heitkogustest. See võib ühest vaatenurgast olla väike, kuid osatähtsus suureneb vastavalt sellele, kuidas teised energiatootmise või transpordisektorid hakkavad vähem saastama.

Kolm viisi heitkoguste vähendamiseks

Laevandusest tulenevaid heitkoguseid saab vähendada kolmel erineval viisil. Nendeks on nn laevakütusega seotud lahendused, muudatused laevade projekteerimises ja tehnoloogilised edusammud ning kõikvõimalikud operatiivlahendused, sh näiteks laevatüübi, sõidukiiruse valik jms.

Piltlikult öeldes on kogu merendussektoris praegu tormiline aeg. Seega on küsimus selles, millised on need head praktilised lahendused, mis suunavad merendussektorit heitmevabade eesmärkide poole.

Energiafirmad arutlevad praegu hoogsalt kütuselahenduste ja laevaehitajad uute tehnoloogiliste lahenduste teemadel, kuid sellele vaatamata lubavad just operatiivsed lahendused heitkoguste hulka kõige enam vähendada ja seda võimalikult väikese kuluga, vähemalt lühiajaliselt.

Laevade kasutusiga on pea alati üle 20 aasta, isegi 30 või rohkem aastat. Seetõttu on oluline, et juba n-ö laual olevates laevaprojektides arvestataks võimalikult palju keskkonnastandardeid, et energialahendused oleksid võimalikult heitmevabad ning laeva energiavajadus miinimumtasemel, st vastavalt veetava lasti kogusele.

Laevale ei ole Eestis alternatiivi

Laevanduse osatähtsus Eesti väliskaubanduses on suur, mistõttu ei saa seda asendada teiste transpordiliikidega. Seega tuleb merendusvaldkonda ja selle tugisüsteemi reformida, et soodustada konkurentsivõimet ka süsinikuneutraalse majandusmudeli korral.

Süsinikneutraalse merenduse ärimudeli väljatöötamine eeldab muidugi kogu sektori kaasamist, alates kaubavedajatest kuni laevatehnoloogia arendajateni.

Selles valdkonnas on Eestis praegu võtmepositsioonil Tallinna Tehnikaülikool, mille teadlased oskavad välja pakkuda erinevaid lahendusi alates tehnoloogiast, sh uutest kütustest nagu näiteks vesinik, kuni erinevate operatiivsete lahendusteni välja, näiteks kuidas ja millist teed mööda jõuda kütusesäästliku laevanduse ja sadamategevuseni.

Tõsi, Eesti jaoks on see suur väljakutse, kuid ainus viis selle lahendamiseks põhineb teadusel, tehnoloogial ja kõrgelt koolitatud spetsialistidel ning nemad on meil Eestis olemas.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: