"Euroopa Liidu asjade komisjonil on kavas kliimapaketti arutada komisjoni 24. jaanuari istungil," ütles riigikogu pressiesindaja Merilin Kruuse esmaspäeval ERR-ile. ELAK-i selle nädala kahe istungi päevakorras "Eesmärk 55" ei ole.

Ka ELAK-i aseesimees Raimond Kaljulaid ütles esmaspäeval ERR-ile, et Eesti seisukohad kinnitatakse jaanuari lõpuks.

"Ma arvan, et kuu lõpuks on need seisukohad ühel või teisel viisil Euroopa Liidu asjade komisjonis kinnitatud. Ma olen üsna optimistlik," ütles ta. Kaljulaidi sõnul on tegemist erakordselt mahuka eelnõuga ning seetõttu ei ole vaja kiirustada selle menetlemisega parlamendis.

"Kui vaadata, keda kõiki on kaasatud ja mida nad on arvanud selle eelnõude paketi kohta, siis ainuüksi neid materjale on juba üle 130 lehekülje," lisas ELAK-i aseesimees. Seda on arutatud nii keskkonna- kui majanduskomisjonis ning paketi teemal on oma arvamust väljendanud rida ettevõtlusorganisatsioone ja keskkonnahoiu ning loodushoiuga tegelevaid ühendusi.

"Aga ega see ei ole viimane kord, kui riigikogu peab seda arutama. Praegu ju alles algab kõneluste ja kokkulepete tegemise aeg," rõhutas Kaljulaid.

Valitsus sooviks kiiremat menetlust

Samas tunnistasid valitsuse esindajad, et kinnitatud seisukohtade puudumine raskendab juba alanud läbirääkimistel Eesti positsioonide kaitsmist Euroopa Liidus. "Seetõttu oleks meil ka väga vaja riigi esmaseid seisukohti, et oleksime laua taga võrdsed partnerid ja saaksime oma seisukohti kaitsta," ütles keskkonnaministeeriumi kliimateemade asekantsler Kristi Klaas esmaspäeval riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil, kus teemat arutati.

Klaas selgitas, et Euroopa Komisjoni suvel esitatud ettepanek on alles alus läbirääkimisteks riikide vahel, kes peavad pärast omavahelise kokkuleppe saavutamist jõudma üksmeelele ka Euroopa Parlamendiga. "See tähendab, et seisukohad võivad muutuda, mis omakorda tähendab, et riigi seisukohti tuleb üle vaadata, täpsustada ja täiendada, et oma seisukohti kõige paremini kaitsta," selgitas ta.

Ka keskkonnaminister Erki Savisaar rõhutas komisjoni avalikul istungil, et pakett ei ole veel lõplik ja lukus, vaid see on alles arutusjärgus.

Kuna Eesti on nõustunud paketi põhieesmärgiga, aga samas on riikidele jäetud suur otsustusõigus, kuidas selleni jõuda, siis saaks Eesti läbirääkimistel endale ebasobivamaid eesmärke korrigeerida, rääkis Savisaar. "Aga üldiselt peaks pakett meie elu paremaks muutma – paraneks keskkond, inimeste elukvaliteet ja tervis, majanduse konkurentsivõime, Eesti energiajulgeolek. Oleme nutikas rahvas ja küllap saame hakkama," ütles keskkonnaminister.

Savisaare sõnul tasuks pakett koos hoida, mitte mõelda, kuidas sellele iga hinna eest vastu võidelda. Kui pakett killustada ja blokeerida mõni selle komponent, siis võib juhtuda, et see võetakse vastu Euroopa Liidu tasemel õigusaktidega ja hääletustel, kus Eesti jääks riikide enamusele alla, rääkis keskkonnaminister. 

Ka majandus- ja taristuminister Taavi Aas rääkis komisjoni istungil sellest, et Euroopa Komisjoni esialgne pakett tegi vaates Eesti esmalt väga murelikuks, kuid valitsuse tänastes seisukohtades on jäetud keerulistes küsimustes endale läbirääkimiste ruumi.

Aasa sõnul Eesti jaoks kõige keerulisemad transpordisektorile mõeldud piirangud, kus juba varasemalt oli ambitsioon väga suur, kuid nüüd tuli survet veelgi juurde. Eestile teevad suuremat muret ka merenduses kavandatavad piirangud ning kõik, mis seotud põllumajandusega, tõdes Aas.

Kolmveerandil riikidel on positsioon kinnitatud

Klaasi sõnul olid detsembris peetud keskkonnaministrite nõukogul umbes kolmveerandil riikidel oma kinnitatud seisukohad juba olemas ning nad said märku anda oma kõige suurematest murekohtadest.

Lisaks on ka rühm riike koostamas ettepanekut, kuidas CO2 kvoodihinna suure kõikumise pidurdamiseks muuta senist heitekaubanduse süsteemi. Kuna aga Eesti ei ole oma seisukohti kinnitanud, ei ole Eesti esindajad saanud ka sellel teemal anda oma panust, lisas ta.

"Kohtumised juba toimuvad iganädalaselt. Iga nädal, mis me laua taga ei ole, ei saa me ka oma huvisid esindada," tõdes asekantsler.

Eesti on mõnes seisukohas veel kõhklev

Valitsus kiitis Eesti seisukohad Euroopa Liidu kliimapaketiks heaks novembris. Samas pole teada, kui palju rohepööre Eestile maksma läheb.

"Valitsus paneb ette täies mahus selle paketi üldkontseptsiooni toetada, kuid see, mis on mõju tarbijatele, Eesti ettevõtjatele, on tegelikult jäetud välja arvestamata. /.../ Selliste positsioonidega, mis tegelikult meie rahvuslikke huvisid ei kaitse, ma arvan, ei ole mõistlik välja minna," kommenteeris erikomisjoni esimees liige Urmas Reinsalu "Aktuaalsele kaamerale".

Majandusminister Taavi Aasa sõnul on Eesti riik mõnedes positsioonides kahtleval seisukohal.

"See, et me oleme kahtlevad, seda tähendabki, et me sellisel kujul seda ei toeta. Me tahame siin selgust saada. Mis puudutab mõjuhinnangut, siis ma arvan ka, et see on väga mõistlik ära teha," ütles Aas.

Reinsalu sõnul mõjutaks sellisel kujul pakutud rohepööre oluliselt mitme sektori tulevikku.

"Transport, eraldivõetuna lennutransport ja merendus, laevandusele tähendaks see ülimalt tugevat põntsu, põllumajandus, metsandus. Ka erasõidu kogu transpordikorraldus, seejärel kogu tööstus, kogu majandus ja loomulikult kogu kütte ja elektrienergia tarbimine," loetles Reinsalu.

Keskkonnaminister Erki Savisaare sõnul on Euroopa Liidu kliimaeesmärkides ettepanekuid, mis Eesti riigile ei sobi. Näiteks pole reaalne vähendada CO2 heitmeid metsanduses ja põllumajanduses 2,5 miljoni tonni võrra. Kuid neid erimeelsusi üritatakse lahendada läbirääkimiste käigus, kus igal liikmesriigil on omad huvid.

"Me peame olema konstruktiivsed, me ei saa öelda, et me oleme igal juhul vastu, sõltumata sellest, mida te pakute või mis ettepanekuid te teete. Sellisel juhul me kukume läbirääkimistelaua tagant ära ja meie arvamusega lihtsalt ei arvestata. Selleks, et olla laua taga, me peame pakkuma omapoolseid lahendusi," ütles Savisaar.

Euroopa Komisjoni juulis esitatud kliimaõigustiku ettepanek "Eesmärk 55" on osa EL-i rohepöörde algatusest, mis seab eesmärgiks vähendada liikmesriikide kasvuhoonegaaside koguheidet 2030. aastaks 55 protsendi võrra võrreldes 1990. aastaga ning saavutada 2050. aastaks EL-is kliimaneutraalsus.

Eesmärk 55 koosneb 14 seadusandlikust algatusest, millest enamiku suhtes on valitsus Eesti läbirääkimispositsiooni heaks kiitnud ning mis vajavad nüüd ka riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni heakskiitu.

Algatuste seadustamiseks peavad nendes kokku leppima riikide valitsused Euroopa Liidu Nõukogus ning neile peab oma heakskiidu andma ka Euroopa Parlament.

Eeldatavasti kestavad EL-i riikide esindajate läbirääkimised paketi lõplikuks kokku leppimiseks paar aastat.