ELAK-i esimees Siim Kallas ütles, et reedel arutatud kaks algatust on 2030. aasta vahe-eesmärkideks seatud 13 algatusest viimased, ent rohepööre sellega ei lõpe, vaid edaspidi on oodata uusi algatusi. Reedesel istungil andis ELAK seisukoha Euroopa Komisjoni energiatõhususe direktiivi ja taastuvenergia direktiivi eelnõude ettepanekute kohta.

Energiatõhususe direktiivi ühe muudatusettepaneku järgi tuleb kõigil liikmesriikidel vähendada 2030. aastaks energiatarbimist vähemalt üheksa protsenti võrreldes 2020. aastaga ja aastatel 2024–2030 säästa energiat 0,8 protsendi asemel 1,5 protsenti aastas.

"Toetame energiatarbimise vähendamise eesmärki, kuid energiasäästu kohustuste pea kahekordne tõus 2024. aastast pole realistlikult täidetav," kommenteeris Kallas ELAK-i kinnitatud seisukohti. "Direktiiv on iseenesest õilis ja sellega võetud suund õige," lisas ta.

Teise ettepaneku järgi tuleb avaliku sektori hoonetest igal aastal renoveerida kolm protsenti, mis tähendab, et aastaks 2030. peaks olema renoveeritud 81 protsenti hoonetest. Eesti on eesmärgiga nõus, ent soovib, et kohustus oleks avaliku sektori asemel valitsussektoris.

Istungil räägiti ka ajalooliste hoonete energiatõhususe nõuetest ja tõstatati küsimus, kas need ei lähe vastuollu muinsuskaitse seadusega. Kõlama jäi, et viimane sõna jääb muinsuskaitsele, ning toonitati, et Eesti läheb läbirääkimistele sooviga, et nõuete seadmisel säiliks paindlikkus.

Taastuvenergia direktiivi eelnõu ettepaneku järgi suurendatakse EL-i taastuvenergia eesmärki 2030. aastaks 32 protsendi asemel 40 protsendile

"Komisjonis arutati, kas Eesti võiks toetada veelgi julgemat eesmärki, kuna meil võib olla potentsiaali kasutada 2030. aastal palju rohkem rohelist energiat," ütles ELAK-i aseesimees Raimond Kaljulaid. "Minu hinnangul oleks võinud seisukohtades välja tuua, et Eesti toetab 40-protsendise eesmärgi asemel 60–65-protsendist ambitsiooni."

Istungil toodi välja, et kuna Eesti potentsiaal ei pruugi realiseeruda ning võime ka väiksemast eesmärgist hoolimata taastuvenergia osakaalu kasvatada Eestis näiteks 60 protsendini, siis pole läbirääkimistel vaja suuremat eesmärki küsida. Euroopa Komisjon soovitab Eestil taastuvenergia riikliku eesmärgi 2030. aastaks suurendada 46 protsendile ja Eesti on sellega päri. Praegu on Eestis taastuvenergia üldosakaal 30 protsenti energiast.

Kaljulaidi sõnul oleks võinud täiendada ka biomassi puudutavat punkti. Eesti toetab biomassi säästlikkuse kriteeriumide tugevdamist ja ka ettepanekut, mille järgi ei maksta toetust pärast 2026. aastat biomassi kasutavatele jaamadele, mis toodavad vaid elektrit. "Seisukohtades oleks saanud täpsustada, millist biomassi ja millistes jaamades võib pärast 2026. aastat kasutada ehk näiteks jääkpuitu koostootmisjaamades," lausus Kaljulaid.

Arutelu tulemusel jäi komisjon seisukohale, et mitteammendavaid loetelusid pole otstarbekas seisukohtadesse sisse tuua, kuivõrd biomassi mõiste on laiem kui jääkpuit ning biomassi kasutatakse ka mujal kui koostootmisjaamades. Lisaks on jääkpuidu mõiste defineerimata. Leiti, et täiendused võivad seetõttu tekitada rohkem küsimusi kui vastuseid.

Taastuvenergia direktiivi eelnõu ettepaneku osas toodi välja veel, et sellega soodustatakse riikidevahelist koostööd, mis on Eestile igati meelepärane suund. Seda seoses koos Lätiga rajada plaanitava tuulepargi või Läänemere elektrivõrgustiku arendamise plaaniga.

Veel kehtestatakse eelnõu ettepaneku järgi vesiniku ja vesinikupõhiste sünteetilistele kütuste kasutuse eesmärk 2,6 protsenti aastaks 2030. Seda Eesti ei toeta, sest tehnoloogiad ei ole nii kaugele arenenud, et selle eesmärgi täitmine oleks realistlik.

Euroopa Liidu asjade komisjon otsustas valitsuse esitatud seisukohti energiatõhususe direktiivi eelnõu ettepaneku kohta toetada kooskõlas majanduskomisjoni arvamusega. Valitsuse esitatud seisukohti taastuvenergia direktiivi eelnõu ettepaneku kohta otsustas komisjon toetada kooskõlas majanduskomisjoni arvamusega ja osaliselt arvesse võttes keskkonnakomisjoni arvamust. Keskkonnakomisjoni arvamusele tuginedes otsustas komisjon rõhutada mõjuanalüüside koostamise olulisust.

Komisjonile tutvustasid valitsuse esitatud seisukohti kahe algatuse osas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna ekspert Tauno Hilimon ja sama ministeeriumi taastuvenergia valdkonnajuht Liisa Mällo.