Nooretele pole telekas ammu enam aknaks maailma, vaid tolmukogujaks või parimal juhul arvuti lisaekraaniks. Telekavaatamine ja sobiva saate ootamine on liiga tüütu.

"Pole selliseid kanaleid, mis täielikult minu huvidega kattuksid. Ei soovi kõike järjest vaadata. Tahaks valida seda, mis on minu jaoks huvitav ja aktuaalne," rääkis tudeng Alina Vorontšihhina "Aktuaalsele kaamerale".

Noore inimese telekas on nutitelefon. Uudistele kulub vaid paarkümmend minutit päevas. Kiirvalikus on ERR, Postimees, Delfi. Vene meediat usaldusväärseks ei peeta.

"Vaatad ja kurvastad. Teate ju, kõik need poliitilised debatid, kus väga agressiivselt karjutakse sellest, kui kurjad inimesed Euroopas elavad. Seal on palju propagandat," ütles Vorontšihhina.

See-eest usaldavad Vene televisiooni vanemad inimesed. Naaberriigi telepildi jälgimisele kulub üle neljandiku vabast ajast. Vaadatakse meelelahutussaateid ja filme, kuid kõige rohkem elatakse kaasa poliitikasaadetele.

"Nemad räägivad tõtt. Vaatasin ka teisi kanaleid, need valetavad. Lihtsalt näitavad avameelset ja vihast venevastast laimu. Aga see on ju meie kodumaa, meie keel, meie kultuur," rääkis kultuuritöötaja Mihhail Rumjantsev.

Süüdistused propagandas ja info ühekülgsuses lükatakse kohe ümber. "Minu põlvkonnale näib, et just see on tõde. Tuleb nii välja, et need, kes propagandas süüdistavad, on ühel meelel mõrtsukatega, kes alates 2014. aastast Donbassis inimesi tapavad," sõnas Rumjantsev.

Kaitsepolitseiamet: meediatöötajad ise näevadki end inforelvana

Kaitsepolitseiameti büroojuhi Harrys Puusepa sõnul on vaba ajakirjanduse tarbijatel oluline mõista, et idanaaber käsitleb Kremli kontrolli all olevad telekanaleid RTR, PBK ja NTV riigi inforelvadena.

"Aga mis võib-olla veel tähtsam on see, et, et meediatöötajad ise on selle täiesti avalikult välja öelnud, et nad näevadki ennast inforelvana, et teatud meedia kanalid ongi selleks loodud," ütles Puusepp.

RT ja Rossija Segodnja juht Margarita Simonjan selgitab, miks seda relva vaja on. "Me väga soovime, et maailm oleks Venemaakeskne. Me väga tahame, et Venemaa mõju maailmas oleks selline nagu oli Nõukogude Liidul ja veel enam, et oleks nagu Vene impeerium Aleksander III ajal näiteks," sõnas ta.

Selle relvaga on sihitud ka Eestit, kuid praegu võib rääkida vaid kaudset ohust, sest inforelv on suunatud Ukraina vastu, ütles Puusepp.

Nende kanalite levikuga saab mõjutada ka siinsete inimeste meelsust Ukraina suhtes.

"Me räägime sellest, et kas me teeme enda selle relvaga ründamise lihtsaks, nagu see praegu on või me teeme selle lihtsalt võimalikuks võimalikult raskeks, et ei oleks niimoodi, et me saame Eestis pihta isegi siis, kui meid ei sihita," ütles Puusepp.

Need inforelvad on Eestis jälgitavad kõikide kaabel TV-operaatorite põhipakettides. Sisuliselt maksab Eesti televaataja kinni neis kanalites levinud seisukohad, et eestlane on sõnnik ja Baltimaid ei saa riikideks nimetada.

Praegu ootab osa Eesti avalikkusest, et telekomiettevõtted selliste kanalite mõju vähendaks. Selleks tuleks need põhipakettidest välja võtta nii, et neid võiks osta noppekanalitena.

Telekomiettevõtted lähtuvad riigi otsustest

Telia ei soovi kaamera ees antud teemat kommenteerida, vaid saatis "Aktuaalsele kaamerale" kirjaliku selgituse. "Hinnangu Eestis levivate telekanalite sisu osas saab võtta vaid riik. Teleteenuseid pakkuvad ettevõtted ei saa telekanalite sisu osas tsensori rolli võtta."

Ka teine suur teleteenuse pakkuja Elisa saadab vaid kirjaliku selgituse, kus ütleb, et "valik on, kas kõik või mitte midagi ning üheks lisatingimuseks võib edasimüüjal olla, et kanalid peavad olema TV-operaatori põhipaketis."

Teleekspert Jüri Piheli sõnul ongi seni telepakette pannud paika turg. "Telekomiettevõtteid kammitseb pigem nende omavaheline tihe konkurents, et kui üks telekomiettevõte otsustaks äkki näiteks Vene kanalite osakaalu vähendada või need üldse kuskile taha nurka ära peita, siis ta kardab, et äkki ta kaotab oma oma kliendid. Sellepärast ma arvan, et kui Eesti riik siin teeks selliseid käsulaudu, mis võib-olla mittesõbralikke kanaleid tõesti paluks eemaldada esmasest kanalivalikust, siis usun, telekomi ettevõtted tuleksid väga kergesti kaasa sellega."

Praegu on Venemaa telekanalite keskmine vaataja uuringute järgi 65 eluaastane vene keelt mõistev naine, kel pole tihedat sidet kohaliku kogukonnaga.

Meediauurija Andres Jõesaare sõnul on vaadatavusuuringute järgi alates 2007. aastast Eestis  järsult langenud PBK vaadatavus. Stabiilsema vaatajaskonna on viimastel aastatel säilitanud vaid RTR.

"Venemaa telekanalite langus tegelikult algas ennem peale, kui ETV pluss turule tuli või eetrisse läks. Aga pärast seda on see muutus kiirenenud, nii et nende Venemaa telekanalite vaatajaskond on vähenemas ja ka vananemas. ETV plussi vaatajaskond on kasvamas ja ta on ka märkimisväärselt noorem," sõnas Jõesaar.

Seega tuleks arendada veelgi enam kohalikule venekeelsele vaatajatele sunnatud meediat, ütles Jõesaar. Kuid kas Läti ja Leedu on võitnud Kremlimeelste telekanalite edastamise keelamisest?  

"ETV plussi usaldusväärsus ja venekeelse portaali usaldusväärsus on kõrgem kui Venemaa kanalite omadel. Ja me ei olegi neid kanaleid kinni pannud. Lätis ja Leedus needsamad näitajad on madalamad, eriti just Lätis, aga ka Leedus on meie omast madalamad, aga seal on kanaleid kinni pandud," ütles Jõesaar.