Ameerika diplomaat ja ohjeldamispoliitika üks autoritest George Kennan pani 1944. aastal oma mälestustes kirja mõtte kohtumiselt Poola tollase peaministriga. "Lõpuks eristab Kremli kiivas ja sallimatu pilk üksnes vasalli ja vaenlast ning kui Venemaa naaber ei soovi olla üks, peab ta leppima sellega, et on teine."

Venemaa naabrite jaoks, kes ei kuulu NATO-sse ega Euroopa Liitu, kõlab see mõte sama aktuaalselt kui 78 aastat tagasi.

Viimastel kuudel oleme näinud Venemaa sõjalise valmisoleku suuremahulist koondamist Ukraina piiridel. Just praegu toimuvad Venemaa-Valgevene massiivsed ühisõppused, kus osalevad kümned tuhanded sõjaväelased ja mis kulmineeruvad mõne päeva pärast.

See on ühene jõuga ähvardamine, mis on suures vastuolus Viini dokumendi ja teiste rahvusvaheliste põhimõtetega. Venemaa väed ja relvastus Valgevenes lisaks juba koondatud vägedele Ukraina piiridel muudavad veelgi olemasolevat jõudude tasakaalu Euroopas, mis on sõjaliselt juba pikemat aega olnud kaldu ühe poole kasuks.

Viimaste päevade arenguid hinnates ei saa välistada juba lähiajal toimuvat rünnakut Ukraina vastu. See nõuab ka meilt ohtudega tegelemist ning Eesti ja terve demokraatliku väärtusruumi eest seismist. Selles olukorras peab Eestil olema täielik valmisolek kriisi tagajärgedega tegelemiseks.

Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust on jõhkralt rikutud. Riigi poliitiline, majanduslik ja sõjalise jõuga survestamine on kestnud aastaid ning on praeguseks kasvanud kogu Euroopat puudutavaks vastasseisuks.

Me toetame Ukrainat poliitiliste, majanduslike ja sõjaliste reformide elluviimisel mitte ainult sõnades. Me tarnime kaitserelvastust, investeerime küberturvalisusse ja digitaalsetesse süsteemidesse, toetame Ukraina püüdlusi diplomaatiliselt, aga ka humanitaar- ja arenguabi koostöö suurendamise kaudu ning toetame neid NATO, EL-i, OSCE ja ÜRO laua taga poliitiliselt. Me teeme seda kõike selleks, et Ukraina oleks vaba, suveräänne ja demokraatlik Euroopa riik.

Ükski riik ei ohusta Venemaa territoriaalset terviklikkust, küll aga on Venemaa seda korduvalt teiste riikidega teinud. Meenutagem 2008. aasta sõda suveräänse Gruusia vastu või 2014. aasta Krimmi annekteerimist, sõjalist sekkumist ja separatismi toetamist Ukraina idaosas.

Ometigi püüab Kreml veenda maailma, et hoopis lääs on ohuks Euroopa stabiilsusele ja rahule, sest ei arvesta Venemaa julgeolekuga. On arusaamatu, milliseid julgeolekugarantiisid Venemaa nõuab teistelt ajal, mil ta ise oma naabrite ja Euroopa julgeolekut ähvardab.

Euroopas lahtirulluvas ja meid otseselt puudutavas geopoliitilises vastasseisus soovib Venemaa saavutada kolme eesmärki korraga. Peatada Ukraina demokraatia kinnistumine ja jätkuv lõimumine Euroopasse, taastada Ukraina konflikti kaudu mõjusfäärid Euroopas ja tagada, et NATO eesotsas USA-ga loobuks sõjalisest kohalolekust selles samas Venemaa kujuteldavas mõjusääris.

Need soovid esitas meie naaberriigi juhtkond ultimatiivses vormis julgeolekugarantiide nõudmistena.

Oleme ultimaatumile ühtse sõnumina vastanud, et Euroopa julgeoleku ja rahvusvahelise õigusega ei kaubelda ja mõjusfääride poliitikal ei ole praeguses Euroopas kohta. Nagu on lubamatu ükskõik millise riigi sõjaline ähvardamine 21. sajandi 22. aastal.

Igal iseseisval riigil on vaieldamatu õigus otsustada oma tuleviku üle ning teha välis- ja julgeolekupoliitilisi valikuid. Seda öeldakse Helsingi lõppaktis ja Pariisi hartas. Sama kinnitab ka Põhja-Atlandi lepingu artikkel 10, kus öeldakse: "Lepinguosalised võivad üksmeelse nõusoleku korral kutsuda lepinguga ühinema kõiki teisi Euroopa riike, kes on valmis edendama lepingu põhimõtteid ning panustama Põhja-Atlandi piirkonna julgeolekusse".

Rõhutan, et kõik NATO-ga liitunud riigid on teinud seda vabatahtlikult ja selles küsimuses ühelgi NATO-sse mittekuuluval riigil vetoõigust ei ole.

Ühtekuuluvuse tugevdamine on meie välispoliitika oluline sammas

Lääs ja Eesti ei saa kujunenud pingelises julgeolekupoliitilises olukorras lubada strateegilist letargiat, segadust ega võbelemist. Me peame arvestama jätkuva ja kauakestva kriisi ning ägeneva vastasseisuga, milles diplomaatia on tõsiseltvõetav tänu usaldusväärsele heidutusele, mitte järeleandlikkusele.

Ainult lääne kindlameelsus, sealhulgas ka NATO idatiiva kaitsevõime tugevdamine, tõhus töö sanktsioonipaketiga ja Ukraina igakülgne abistamine aitavad edasisele eskalatsioonile piiri panna.

Atlandi-ülese koostöö ja ühtekuuluvuse tugevdamine on meie välispoliitika oluline sammas. Suundun Washingtoni, kohtumisele USA välisministri Antony Blinkeniga. Siinkohal on oluline märkida kahepoolsete suhete tugevdamist kõikide liitlastega, mida me teeme iga päev – seeläbi suurendame tõmbejõudu, mis hoiab meid koos.

Selleks oleme viimase aasta jooksul koostanud erinevad tegevuskavad ja kiitnud valitsuskabinetis heaks näiteks Eesti Ameerika Ühendriikide poliitika eesmärgid ja põhitegevused ning eesmärgid ja põhitegevused suhetes Põhjala ja Balti riikidega.

Välisministeerium esitas valitsuskabinetile ülevaate Eesti välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkidest NATO-s ning kavandatavatest tegevustest nende eesmärkide saavutamiseks. Atlandi-ülesed suhted põhinevad Euroopa ja Põhja-Ameerika samameelsusel. NATO kõige olulisem väärtus on ühtsus, tahe ja suutlikkus üksteist kaitsta.

Allianss on praeguses kriisis näidanud ühtset poliitilist hoiakut ja ohuhinnangut ning otsustanud tugevdada heidutus- ja kaitsehoiakut kagus ja idas. Ühendkuningriigi juhitud liitlaste kohalolek ja NATO Balti õhuturbemissioon on selle osa ning kaitsekoostöö selles osalevate riikidega on veelgi tihenenud.

Peame olema valmis selleks, et Moskva paneb ühel või teisel moel proovile NATO ühtsuse. Seepärast töötame järjekindlalt selle nimel, et liitlaste kohalolekut Eestis suurendada ja et Balti riigid tugevdaks veelgi omavahelist kaitse- ja poliitilist koostööd. See kõik on eelduseks, et vastaspool ei tee valearvestust kollektiivkaitse toimimises.

NATO heidutus- ja kaitsemeetmeid tugevdatakse vastavalt Venemaa sõjalisele positsioneerimisele ning selle hea näide on Ühendkuningriigi lisavägede saabumine Eestisse.

Keerulisemaks ja heitlikumaks muutuv julgeolekukeskkond nõuab NATO-lt strateegilist vaadet ja vastust kõikidele alliansi ees seisvatele väljakutsetele. Käesolev aasta saab olema märgilise tähtsusega. Juunis toimuval tippkohtumisel Madridis on plaanis võtta vastu NATO uuendatud strateegiline kontseptsioon. Selles peavad kajastuma selgelt päevakajalised ohud ja allianss peab ütlema, kuidas nendele vastu seista. Samuti tuleb täpsustada eesmärgid järgnevaks kümnendiks.

Tahan rõhutada, et julgeoleku tagamine algab kodust. 2022. aastal kasvavad kaitsekulud 2,3 protsendini SKT-st ehk 748 miljoni euroni ja valitsus on otsustanud kujunenud julgeolekuolukorras laiale riigikaitsele eraldada lähiaastatel lisaks 380 miljonit eurot.

Välisministeerium saab lisaressursiga parandada turvalise side arendamist esinduste ja peamaja vahel, saatkondades töötavate diplomaatide turvalisust ja saatkondade toimepidevust. Julgeolekupoliitilise kriisi süvenedes on valitsusel valmisolek kaitsekulutusi vajalike võimete arendamiseks veelgi suurendada.

Eesti, nagu teisedki liitlased, pooldab alati dialoogi. Diplomaatiale tuleb anda võimalus, sest see on julgeoleku eesliin. Loomulikult toetame Venemaaga dialoogi pidamist kõikides selleks loodud foorumites ja formaatides ka kahepoolselt.

Diplomaatiline suhtlemine naaberriigiga on vajalik, et otsida võimalusi pingete maandamiseks ja teha konstruktiivset koostööd valdkondades, kus see on võimalik. Välisteenistus on selle nimel palju pingutanud.

Eesti konstruktiivsus väljendub selleski, et oleme jätkuvalt valmis piirilepinguga edasi liikuma. Selleks on vajalik Venemaa poliitiline tahe varem kokkulepitu alusel, mis eeldab, et ratifitseerimisprotsess peaks mõlema riigi parlamentides toimuma paralleelselt. Valitsus on endiselt seisukohal, et piirilepingu ratifitseerimine aitab suurendada meie julgeolekut ja stabiilsust.

Ebakonventsionaalsed ohud

Lisaks sõjalistele ohtudele on Euroopas kasvanud ka ebakonventsionaalsed ohud. Euroopal õnnestus ühisel jõul pidurdada Valgevene võimude hübriidrünnak, mille käigus loodi ebaseadusliku rändevoo kunstliku tekitamise kaudu enneolematu surve Euroopa Liidu välispiiridele.

Eesti panus selle kriisi haldamisel on märkimisväärne: ulatasime kohe abikäe Leedule, Lätile ja Poolale, mis tugevdas veelgi meie lähedasi ja usalduslikke sidemeid.

Praegune julgeolekupilt nõuab, et Euroopa Liit oleks võimeline võtma välis- ja julgeolekupoliitikas suuremat vastutust.

Julgeolekukeskkonna muutustega kohanemiseks on Euroopa Liidul kavas võtta sellel aastal vastu mahukas julgeolekualgatus, strateegiline kompass, mis peaks aitama kaasa ühise välis- ja julgeolekupoliitika tugevdamisele. Sellega koos koostati eelmisel aastal esimest korda Euroopa Liidu ühine ohuhinnang ja Eesti eksperdid aitasid aktiivselt kujundada ühtset ohupilti.

Eesti hinnangul on Euroopa Liidul võimalus ja kohustus toetada liikmesriikide püüdlusi sõjaliste võimete arendamisel ning samuti pakkuda võimalusi kerksuse suurendamiseks hübriidohtude vastu. Selle eelduseks on liikmesriikide ühiselt kujundatud strateegilised eesmärgid ja ühtne poliitiline tahe neid eesmärke saavutada.

Kokkuvõttes peaks Euroopa Liidu protsessid aitama kaasa Euroopa tegutsemisvõime parandamisele ja transatlantiliste suhete tugevdamisele ning täiendama NATO tegevusi.

Lisaks ühisele välis- ja julgeolekupoliitikale oleme Euroopa Liidus tegelenud paljude oluliste valdkondadega. Tooksin eraldi välja Eesti aktiivse tegevuse digitaalse liidu ülesehitamisel vastavalt Valitsuse Eesti 2035 tegevuskavale ja välispoliitika arengukavale.

Just digi- ja küberteemadel nähakse Eestit arvamusliidrina. See annab meile Euroopa Liidus võimaluse ning seab ka vastutuse olla teenäitajaks e-identiteedi kasutuselevõtmisel ja tulevikku vaatava andmemajanduse ülesehitamisel.

On hea meel märkida, et eelmisel aastal saavutasime kokkuleppe Euroopa Liidu justiitsvaldkonna digitaliseerimise arenduse e-Codexi loomiseks Eestisse, millega laiendati Tallinnas paikneva agentuuri eu-LISA pädevust. Balti riikide piirkondliku elektrisüsteemi koordinatsioonikeskuse asukohaks valiti samuti Tallinn.

Rahvusvahelisel tasandil pöörame suurt tähelepanu usaldusväärse ühendatuse (trusted connectivity) kontseptsiooni tutvustamisele ja peavoolustamisele, et see muutuks oluliseks Euroopa Liidu, OECD ja Atlandi-üleste suhete töösuunaks. 2021. aastal toimunud Tallinna digitaalvaldkonna tippkohtumine oli selles protsessis samuti oluline.

Alles mõned nädalad tagasi rääkisin ÜRO peasekretäri Antonio Guterresega Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu kogemusest. Julgeolekunõukokku pürgimiseks tehtud kampaania ja sellele järgnenud kaheaastane liikmesus laiendasid meie välis- ja julgeolekupoliitilist haaret. Eesti kasutas maksimaalselt ära ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmele pakutavaid võimalusi.

Hoolimata sellest, et COVID-19 pandeemia ja kasvavad geopoliitilised vastuolud jätsid jälje praktiliselt kogu Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu liikmesusele, suutsime enne liikmeks saamist kokku lepitud valdkondades märkimisväärselt palju saavutada.

Julgeolekunõukogu valitud liikmena seisis Eesti häälekalt Euroopa julgeoleku eest ja kaitses rahvusvahelise õiguse põhimõtteid, samuti hoidsime läbivalt julgeolekunõukogu tähelepanu ränkadel inimõiguste rikkumistel kõikjal maailmas.

Töötasime ka järjepidavalt selle nimel, et ÜRO Julgeolekunõukogu käiks ajaga kaasas ja tegeleks uute julgeolekupoliitika valdkondadega. Samuti täitsime edukalt Afganistani ja Euroopa Liidu operatsioonile Irini Vahemerel tegutsemiseks mandaati andvate resolutsioonide teemajuhi rolli.

Eesti korraldas ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena 19 julgeolekunõukogu istungit ja toetas mitmeid meiega samameelsete riikide algatusi. Lisaks esitas Eesti viie resolutsiooni ettepanekud ja juhtis nende läbirääkimisi.

ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena kinnistasime ühtlasi ka Eesti kui avatust ja läbipaistvust hindava riigi kuvandit. Enamiku Eesti kokku kutsutud julgeolekunõukogu istungitest avasime ka ÜRO laiemale liikmeskonnale. Kuna kandsime istugeid üle eri kanalites, jõudis seal edastatu kaugemale kui seni tavaks.

Nii julgeolekunõukogu liikmeks pürgimise kampaania kui ka liikmesus ise andsid Eesti riigile ja Eesti välisteenistusele esmakordse ja olulise kogemuse, mida on Eesti huve kaitstes ja edendades võimalik rakendada edaspidi nii ÜRO-s kui ka teistes rahvusvahelistes organisatsioonides.

Meie mõjukus maailmas on kahe julgeolekunõukogu aastaga kasvanud, nagu on kasvanud ka Eesti rahvusvaheline nähtavus. Erilist kohustust jõuliselt reageerida tundsime siis, kui nägime inimõiguste ja vabaduste vastu suunatud tegevust ja muidugi meie enda julgeoleku jaoks kriitilise tähtsusega arenguid meie lähinaabruses – Valgevenes ja Ukrainas.

Tahaksin eraldi rõhutada, et inimõiguste kaitse ja demokraatia edendamine maailmas on üks olulisi Eesti välispoliitika tegevusi, sest see tugevdab väärtustel põhinevat maailmakorda, millest me julgeolek otseselt sõltub. Nii toestab ka meie inimõigusdiplomaatia meie julgeolekupoliitikat.

Eelmise aasta mais viisin valitsusse Eesti esimese inimõigusdiplomaatia tegevuskava, milles seatakse Eesti välispoliitilised tegevused inimõiguste kaitsel ja demokraatia edendamisel. Muu hulgas tähtsustame selles eriliselt naiste, tütarlaste, põlisrahvaste õigusi, sõna- ja internetivabadust.

Maailmas laiendavad autoritaarsed režiimid oma mõjuvõimu ja rikuvad karistamatult inimõigusi. Samuti on koroonapandeemia võimendanud kõige haavatavamas olukorras olevate inimeste õiguste rikkumisi.

Eesti välispoliitiline tegevus inimõiguste ja põhivabaduste vallas maailmas on seotud meie tegevusega kodus. Keerulisest pandeemiaolukorrast hoolimata korraldasime möödunud nädalal Tallinnas rahvusvahelise meediavabaduse konverentsi, mis tõi kokku ministreid, ajakirjanikke ja kodanikuühiskonna esindajaid kogu maailmast. Loodame, et konverentsi arutelud ning riikide ja mitmesuguste osapoolte antud lubadused kaitsevad meediavabadust nii Eestis kui ka maailmas.

Rahvusvaheliste hinnangute kohaselt on Eesti ajakirjandusvabaduse indeksi järgi 15. ja internetivabaduse indeksi järgi teisel kohal maailmas. Autoritaarsete juhtide käsi tõuseb tihti ligipääsu internetile piirama. Seisame sellele vastu.

Eesti on rahvusvahelise internetivabaduse koalitsiooni liige, me suurendame ka sellel aastal oma toetust ja juhime tähelepanu nendele teemadele oma tegevuses rahvusvahelistes organisatsioonides.

Ülemaailmsed kliimamuutused puudutavad kõiki ning kliimamuutustega võitlemiseks peab kogu maailm pingutama ja koormat jagama. Valitsus seadis eelmisel aastal paika oma kliimadiplomaatia tegevuskava. Euroopa Liidu kliimadiplomaatias tõstame alati esile idapartnereid, aga tegutseme ka Aafrikas, näiteks kavandame digikoostööst huvitatud partneritega roheliste andmekeskuste arendamist. Oleme töötanud kogu Läänemerd hõlmava meretuuleparkide võrgu nimel, mis toestaks ka meie energiajulgeolekut.

Eesti näeb võimalust anda oma osa Arktika jätkusuutliku arengu tagamisel. Eesti seisukohtade kujundamiseks Arktika küsimustes algatame Arktika laiema tegevuskava koostamise, mis hõlmab välis- ja julgeolekupoliitikat, kliimapoliitikat ning teadustegevust.

Viimasel aastal on oluliselt kasvanud Eesti aktiivsus Aasia ja Vaikse ookeani regioonis. Eesti kohaloleku suurendamise eesmärgil avasime saatkonnad Singapuris ja Soulis. Eelmise aasta juulis toimus läbi aegade esimene Jaapani välisministri visiit Eestisse ja vaid kuu aega hiljem kohtus Vabariigi President Jaapani peaministriga Tokyos.

Eelmist aastat jääb iseloomustama ka Hiina mõju kasv rahvusvahelistes suhetes. Eesti on huvitatud headest ja pragmaatilistest kahepoolsetest suhetest Hiinaga, nagu ka EL-i ja Hiina vahel, kuid see ei saa toimuda väärtuste allasurumise kaudu. Näiteks ei lepi me kuidagi Hiina survega Leedule ja see vajab Euroopa ühtset seisukohta.

Välisministeeriumi tegevuse eesmärgid ja peamised valdkonnad, mis on kirjeldatud välispoliitika arengukavas, eeldavad teadmistepõhise poliitikakujundamisega laiema ühiskondliku mõtteruumi sisustamist ja uuendamist, mis muu hulgas tähendab, et ülikoolides õpetatakse ja uuritakse Eesti välispoliitika elluviimise toetamiseks olulisi teemasid.

Tänavu toetab välisministeerium ligemale miljoni euroga uuringute läbiviimist ja analüüsivõimekuse kasvatamist Eesti ülikoolides, keskendudes Aasia, Venemaa ja Arktika suundade arendamisele. Soovin tänada riigikogu väliskomisjoni hea koostöö eest vajaliku teadustegevuse ja analüüsivõimekuse arendamisel poliitika kujundamisel.

Välismajanduse edendamine

Üks välispoliitika arengukava kolmest sambast on välismajanduse edendamine, mille eesmärk on Eesti heaolu suurendamine. Ettevõtjate huvide eest seismine ja Eesti majanduse turgutamine investeeringute kasvu kaudu on lisaks julgeoleku tagamisele üks välispoliitika arengukavas ja Eesti 2035 arengukavas välja toodud prioriteete.

2021. aasta mais kinnitas valitsuskabinet Eesti investeeringute kaitse tegevuskava, mis annab lähiaastateks konkreetse tööplaani investeeringute kaitse lepingute sõlmimiseks nii Euroopa Liidu tasandil kui ka kahepoolselt. Tegevuskava rakendamine on alanud ning esimeste riikidena on konsultatsioonid peetud Kuveidi, Keenia ja Lõuna-Koreaga.

Prioriteediks on välisesinduste ja majandusdiplomaatia tõhusam rakendamine Eesti ettevõtete huvide edendamisel ja kaitsmisel välisturgudel ning välisinvesteeringute ligimeelitamisel. Teeme selles osas head koostööd majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega.

Alates 2022. aastast hakkab toimuma ühine eesmärkide planeerimine ja seadmine ja tulemuste analüüs. Ühiselt oleme tugevdanud uusi saatkondi Singapuris ja Soulis, kus on saatkonnaga ühe katuse all asunud tegutsema sihtasutuse esindajad.

Koostöö on olnud edukas ka Dubai EXPO raames, kuhu oleme viinud üle kümne suure äridelegatsiooni, lisaks erialased ettevõtlusmissioonid. Välisministeerium plaanib ka täiendavate majandusametnike saatmist esindustesse Helsingis ja Ottawas. Tulemuseks on ühtse tugeva meeskonna loomine, nn Team Estonia, mis suudab efektiivsemalt avada Eesti ettevõtjatele uusi võimalusi.

Oluline osa majandusdiplomaatias on meie aukonsulitel, kes moodustavad rohkem kui 200-liikmelise globaalse võrgustiku. Korraldame juulikuus Eestis aukonsulite konverentsi, et leida täiendavaid võimalusi, kuidas nad saaksid Eestit ja Eesti majandushuve paremini esindada.

Töötame ka selle nimel, et Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavuskava rahastu abil saaks luua uued majandusdiplomaatilised töövahendid ja meetodid.

Kavas on Eesti ettevõtluskeskuste väljaarendamine seitsmes välisriigis, esmajärjekorras uute saatkondade juures Soulis ja Singapuris. Arengukoostöö Keskuse loomisega möödunud aastal suureneb Eesti võimekus osaleda Euroopa Liidu ja teiste rahvusvaheliste suurdoonorite projektides, mis tagab Eesti suurema nähtavuse ja välispoliitilise mõju suurenemise.

Eesti ja Euroopa julgeolek tervikuna on lahutamatult läbipõimunud

Eesti suurim vara on meie inimesed. Selleks, et hoida eesti identiteeti tugevana ka kodust kaugel, on äsja valminud üleilmse eestluse tegevuskava, mida riik on asunud konkreetsete tegevustega ellu viima. Ühiskond tervikuna saab aidata kaasa sellele, et välismaal sündinud või seal pikka aega elanud eestlased tunneksid end Eestisse kolides teretulnuna.

Välisministeeriumi ülesanne on pakkuda nii Eesti kui ka välisriigi kodanikule võimalikult mugavat ja soodsat teenust ning lähtudes välispoliitika arengukavast muudame konsulaarteenuse veelgi kättesaadavamaks.

Arvestades Eesti kogukonna hajutatust maailmas ja välisesinduste võrgu piiratust, suudame soovitud teenuseid kvaliteetselt pakkuda ainult neid suures ulatuses digitaliseerides. Selleni jõudmine eeldab mitme valitsusasutuse ühist jõupingutust.

2016. aastal jõustus isikut tõendavate dokumentide seaduse muudatus, mille kohaselt võib isiku soovil väljastada talle passi ja ID-kaardi posti teel turvalise postiteenuse pakkuja vahendusel. Praeguseni pole seda sätet täiel määral rakendatud.

Koostöös siseministeeriumiga töötame lahenduste suunas, et 2022. aasta jooksul saaksid Eesti kodanikud isikut tõendavad dokumendid kätte kiiremini ja mugavamalt. Nii tekib Eesti kodanikel üle maailma võimalus saada pass kätte posti teel.

Möödunud aastal tähistasime 30 aasta möödumist riikliku iseseisvuse taastamisest. Kolm kümnendit on Eesti välispoliitika kujundajad ja elluviijad vankumatult tegutsenud selle nimel, et meie julgeolek oleks kaitstud ja kindel, et me ei oleks enam iialgi üksi.

Eesti ja Euroopa julgeolek tervikuna on lahutamatult läbipõimunud ning praeguses keerulises julgeolekupoliitilises keskkonnas on rahvusvahelisel õigusel ja reeglitel põhinev maailmakorra hoidmine, kaitsmine ja kindlustamine otseselt ka Eesti hoolsuskohustus.

Eesti välispoliitika tegutseb väsimatult selle nimel, et tagada ja tugevdada Eesti julgeoleku-, majandus- ja kodanike huvide kaitse, hoida kindlana meie julgeolek ja ühtsena lääs, mille lahutamatu osa me oleme. Selle tegevuse edu võti peitub ministeeriumide-üleses koostöös, aga veelgi olulisem – parteide koostöös. Ainult siis oleme edukad ja suudame oma huve kaitsta ja eesmärke ellu viia.