Kui Moskvas oli Eestil varasemalt kümmekond diplomaadi ametikohta, siis praegu on saatkonna kodulehe andmeil seal ainult viis Tallinnast saadetud diplomaadi staatusega ametnikku.

"Praegu on Moskva saatkonnas tööl kokku paarkümmend lähetatud ja asukohariigist palgatud töötajat," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Anna Tisler-Lavrentjev ERR-ile. "Aga selleaastane rotatsioon ei ole veel lõppenud," lisas ta.

"Kodulehel ei kajastu enamik asukohariigist palgatud tehnilisi töötajaid," selgitas välisministeeriumi esindaja.

Peterburis peakonsulaadis oli viimati kuus diplomaati ja selle Pihkva kantseleis kolm diplomaatilist töötajat, lisas ta.

"Peterburi peakonsulaadi Pihkva talitus asus rendipinnal, see leping on lõpetatud ja pind tagastatud omanikule. Peterburi peakonsulaadi hoone rendileping praegu veel kehtib, kuid kuna peakonsulaat on suletud, siis töötajaid hoones ei viibi," märkis Tisler-Lavrentjev. "Peterburi peakonsulaadi hoone rendileping on sõlmitud 1994. aastal ja 49 aastaks. Kuna antud hoone asukoht ja üür on väga head ning uue samaväärse hoone leidmine oleks Peterburis keeruline, ei ole me kehtivat üürilepingut veel lõpetanud, kuid oleme seda vajadusel valmis tegema," lisas ta.

Vene saatkonnal on nende kodulehe andmeil Tallinnas 16 diplomaati, kuid suurtel riikidel ongi tavapäraselt Eestis rohkem inimesi kui Eesti nende pealinnadesse suudab lähetada. Nii on ka Ameerika Ühendriikide saatkonnas Tallinnas tööl märksa rohkem inimesi, kui Eestil Washingtonis.

Tänavuse vastastikkused väljasaatmised

Venemaa ja Lääne suhted halvenesid juba 2021. aastal, kui vastastikku kuulutati persona non grata'ks mitusada diplomaati. Venemaa kallaletungiga Ukrainale 24. veebruaril 2022 on suhted veelgi teravnenud ning see on kaasa toonud uued väljasaatmised.

Eesti teatas 18. märtsil kolme Vene diplomaadi väljasaatmisest, öeldes, et need tegelesid otseselt ja aktiivselt Eesti julgeoleku õõnestamisega ning Venemaa sõjategevust õigustava propaganda levitamisega. Läti teatas samal päeval kolme ning Leedu nelja Vene diplomaadi väljasaatmisest.

Venemaa vastas sellele 29. märtsil kümne Balti riikide diplomaadi – kolme eestlase ja lätlase ning nelja leedulase väljasaatmisega.

5. aprillil teatas Eesti, et saadab välja 14 Vene konsulaarasutuste töötajat ning sulgeb Vene peakonsulaadi Narvas ja selle kantselei Tartus.

Sellele vastas Venemaa 21. aprillil korraldusega Balti riikidele sulgeda nende konsulaadid Peterburis ja Pihkvas.