Kallas julgeolekuolukorrast: diplomaatia perspektiiv on järjest ahtam

Kaja Kallas
Kaja Kallas Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Peaminister Kaja Kallas (RE) ütles ERR-ile, et diplomaatia perspektiiv julgeolekukriisi lahendamiseks Ukrainas on järjest ahtam. Seetõttu on tema sõnul täiesti õige oma kodanikud riigist ära kutsuda.

Esmaspäeva hommikul arutasite valitsuses julgeolekuolukorra üle. Milline on praegune veendumus ja teadmine sellest, kas lähiajal on oodata sõja puhkemist Ukrainas? Välismeedia on viidetega USA luurele edastanud, et Venemaa võib Ukrainat rünnata juba sel nädalal.

Valitsus sai tõepoolest ülevaate sellest pingelisest olukorrast ja erinevast luureinformatsioonist. Seda, kas läheb sõjaks või ei lähe sõjaks, seda lõpuks ikkagi teab ainult Putin, kelle peas need otsused sünnivad. Aga igal juhul me peame olema valmis erinevateks olukordadeks. Kindlasti oleme valmis konsulaarabi pakkumiseks, kodanike teavitus on tehtud ja meil on valmisolek ka kodanikke abistada, kes Ukrainas on.

Diplomaatia perspektiiv on meil järjest ahtam. Me ei näe ühtegi pingete leevendamise märki, ei sõjalisel ega ka avalike sõnumite rindel. Selleks tuleb olla valmis. See, kas sõjaline eskalatsioon toimub või ei toimu, on lõpuks Putini enda otsus ja igal juhul ta demonstreerib oma tahet nende manöövritega, mida me näeme.

Meie fookus on Ukrainat toetada, aidata oma inimesi, kui peaks vajalik olema ja valmistuda Eestis võimalikeks tagajärgedeks, mis Ukraina konfliktiga seonduvad.

Millest räägib asjaolu, et mitmed riigid, nende seas ka Eesti, kutsuvad oma kodanikke Ukrainast lahkuma ja mõni riik tühjendab ka oma saatkondi töötajatest?

See oht, mida on välja öelnud erinevad luureorganisatsioonid ja see teadmine, mis on, tähendab, et riigid vastutavad eelkõige oma kodanike eest ja kui tõesti on hoiatatud, et see oht võib suureneda, siis selle ohuteavituse peab ka oma kodanikele edasi andma, sest lõpuks on see ju iga riigi vastutus oma kodanike eest.

Teie enda erakonnakaaslane, kunagine välisminister Urmas Paet on öelnud, et erinevate riikide poolt sulgeda välisesindusi Ukrainas on vale. Samuti on muret avaldanud kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu. Nad väidavad, et see annab hoobi tegelikult Ukraina majandusele ja tekitab paanikat, mida tegelikkuses võib pidada ka Venemaa eesmärgiks.

Eks seda vaidlust on. Aga ma tahan öelda, et meie saatkond Ukrainas töötab edasi. Teisele poole ma paneksin selle, et ei Urmas Paet ega ka kaitseuuringute keskuse teadur ei vastuta inimelude eest ega kodanike eest, kes seal on. Kui tõepoolest peaks minema nii nagu meile öeldakse, siis, kui tänu sellele mõni kodanik jääb teavitamata ja meie oma inimesed saavad viga, siis paraku ma pean oma inimesed ikkagi seadma esikohale Ukraina majandusest.

Kuidas te selgitaksite seda USA tegevust ja taktikat, kus USA siis sisuliselt üritab luureinfot avalikustades olla samm ees Venemaa kavatsustest?

Võib arvata, et selle siht on mõjutada Putini kalkulatsioone, kas eskalatsiooniga edasi minna või mitte, võtta ära üllatusmoment, öelda, et me teame, mida sa kavatsed. Kui neid asju on välja öeldud, siis mõnes mõttes võib sellel olla ka heidutav efekt, et Venemaa niimoodi ei käitu. Nii et ma usun, et kõik pingutused hetkel on ikkagi suunatud sinna, et seda konflikti ära hoida.

Aga kas selline taktika võib ka Ukrainale kurja teha, just ikkagi majandusele? Tekitada riigis paanikat?

Loomulikult sellel majandusele on kindlasti efekt. Aga kui ma jällegi võrdlen, et kui selle tagajärg on see, et tegelikult sõjalist konflikti ei tule, et see hoitakse ära, siis sõjalisel konfliktil on majandusele palju suuremad kahjud kui see, et see hoitakse ära ja hetkeks tekib segadus.

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtus möödunud nädalal Venemaa riigiduuma väliskomisjoni juhi Leonid Slutskiga ja samuti föderatsiooninõukogu väliskomisjoni juhi Grigori Karassiniga. Kas te oskate öelda, milline mõju tema visiidil võis olla ja milliseid järeldusi sellest teha saab?

Marko Mihkelsoni visiit oli ette planeeritud oma ametikaaslastega suhtlemine. Ma seda mõju niimoodi otseselt ei oska hinnata, aga ma arvan, et see, et meil dialoog on, on kindlasti positiivne.

Kas lähitulevikus on oodata ka teisi sarnaseid kõrgetasemelisi kontakte Venemaa poliitikutega?

Ma kõigi eest ei oska rääkida. Ma võin öelda, et minul selliseid plaane hetkel kavas ei ole.

Aga Kiievisse näiteks plaanite minna?

Kiievis ma olen käinud (Kallas käis Kiievis viimati 2021. aasta maikuus - toim.) ja hetkel on Kiievi poolt see sõnum, et neid visiite on väga palju, inimesi käib seal väga palju ja nad ei jõua kõiki vastu võtta. On positiivne, et kõik liitlased ja samameelsed riigid näitavad oma kohalolekut Kiievis. Kui mina käisin Ukrainas, siis ma käisin nii Kiievis kui ka idapiiril seal kontrolljoonel. Olen oma toetust Ukrainale igatpidi näidanud.

Suurbritannia on teatanud otsusest saata Eestisse täiendavalt 850 sõdurit. Kas sellega seonduvalt võime lähiajal oodata peaminister Boris Johnsoni visiiti Eestisse?

See on tõesti suur samm ja me oleme Suurbritanniale selle eest väga tänulikud, et nad sellise sammu astuvad. Mis puudutab visiiti, siis konkreetseid kuupäevi me otsime, arvestades ka seda, et peaminister Johnsonil on Suurbritannias ka keerulised ajad. Aga see pigem on ikkagi lähitulevikus.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: