"Koos meie NATO liitlastega me paigutame sõjaväelasi ja varustust maal, merel ja õhus, et tugevdada Euroopa kaitset vastuseks Venemaa sõjaliste jõudude koondamisele Ukraina piirile," ütles Wallace.

"NATO ja meie liitlased on olnud selgesõnalised, et Ukrainasse tungimisel on väga tõsised tagajärjed," lisas ta.

Suurbritannia kahekordistab oma jõude Eestis, saates siia ka varustust, sealhulgas tanke ning soomuslahingumasinaid, edastas Reuters. Kaitseministeerium ei täpsustanud, kui palju sõjaväelasi täpselt Eestisse saadetakse.

Juba jaanuari lõpus teatas Briti valitsus, et peaminister Boris Johnson kaalub "suurimat võimalikku pakkumist" NATO liitlaste kaitsmiseks Ida-Euroopas. Johnson ütles, et sõdurite arvu võimalik kasvatamine Eestis saadaks Moskvale selge sõnumi, et Venemaa destabiliseerivat tegevust ei taluta ning liitlased seisavad koos Venemaa vaenutegevuse vastu.

Praegu on Eestis NATO missiooni raames 900 Suurbritannia sõdurit.

NATO plaanib luua Ida-Euroopasse uusi lahingugruppe

NATO andis kolmapäeval oma sõjaväeülematele käsu koostada plaanid uute lahinguüksuste viimiseks Kesk- ja Kagu-Euroopasse, vahendas Reuters. NATO väitel on Venemaa saatnud Ukraina piiride äärde oma sõjaväelasi juurde, kuigi ütles teisipäeval, et on hakanud neid kodubaasidesse tagasi viima.

NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi sõnul otsustasid alliansi kaitseministrid veelgi tugevdada NATO heidutust ja kaitset. Diplomaatide sõnul võib NATO uued lahingugrupid - kokku umbes 4000 sõjaväelast - viia Rumeeniasse, Bulgaariasse, Ungarisse js Slovakkiasse. See oleks suurim selletaoline samm pärast seda, kui NATO viis oma sõjaväelasi Balti riikidesse ja Poolasse Krimmi annekteerimise järel 2014. aastal.

Prantsusmaa on juba pakkunud, et võib juhtida NATO lahingugruppi Rumeenias. Slovakkia kaitseminister Jaroslav Nad ütles, et Tšehhi võib osaleda lahingugrupis Slovakkias, kuid need arutelud on alles alguses. Tšehhi pole Nadi väiteid kinnitanud.

NATO-l on Poolas ja Baltimaades kokku umbes 5000 sõjaväelast. NATO üksuste juhtriigid on USA, Saksamaa, Kanada ja Suurbritannia.

"Uus normaalsus on see, et Venemaa on näidanud, et ta tõesti on valmis vaidlustama mõningaid meie julgeoleku aluspõhimõtteid, iga rahva õigust valida oma tee," sõnas Stoltenberg, viidates Ukrainale. Venemaa soovib, et NATO ei võtaks Ukrainat oma liikmeks, kuid allianss on sellest keeldunud.

Samal ajal loodab Stoltenberg, et diplomaatia Venemaaga on veel võimalik.

USA ja Suurbritannia on hoiatanud, et Venemaa võib juba lähiajal Ukrainasse sisse tungida. Moskva on seda eitanud ja süüdistanud lääneriike valeinfo levitamises selleks, et tähelepanu nende endi agressiivsetelt tegudelt hajutada.