Pea 12-hektarilisest pargialast umbes 3,5 hektarit on linn määranud ehitusmaaks, kuhu maaomanik Nordecon plaanib rajada neljakorruselised kortermajad. Mures kohalike sõnul kaoks nii aga puhvertsoon jõudsalt arenevate piirkondade vahel.

"Lõunakeskus areneb kohutavalt, betooni, asfalti ja mida iganes. Teaduspargis võeti maha ilma, et keegi oleks köhatanud, pärnaalleed. Kui kuulatakse Tartu arengut, siis muudkui ehitatakse, ehitatakse, ehitatakse, betoon, asfalt. Aga ma ei ole ühtegi teed näinud, kuhu uusi parke istutatakse," kommenteeris omaaegne metsandusinsener, tartlane Mart Herman.

Lisaks kohalikele ja looduskaitse seltsile on ala kaitsma asunud ka kultuuriringkond. Nimelt on park algselt kujundatud ümbritsemaks tuntud soome-eesti kirjaniku Aino Kallase ja tema abikaasa, riigimehe ja rahvaluuleteadlase Oskar Kallase kodu.

"Kui nad asusid siia, Tartusse, Eesti riiki ei olnud veel olemas. Lõid oma elupaiga, kujundasid selle maastiku siin. See on kultuuriliselt kahtlemata säilitamist ja meenutamist väärt," rääkis Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho.

"See pargiala iseenesest nii arhitektuuriliselt, kultuurilooliselt kui ka keskkonna mõttes on kindlasti olulisem kui nii mõnigi Tartu kesklinna varemetele kasvanud puiestik," lisas ta.

Kuna linnaga suhtlemine soovitud tulemust ei toonud, pöördusid kohalikud pargikaitsjad riigi poole. Keskkonnaameti tellitud eksperdiuuringu järgi on tegemist linna ühe suurima pargimassiiviga, mille kaitseväärtuste säilimiseks vajab see kaitset kogu oma tervikus.

"Park on selgelt väärtuslik pargina ja hea oleks, et see pargina ka säiliks. Me oleme suhtlemas ka Tartu linnaga, mida nad ettepanekust arvavad ja sellele peaks järgnema keskkonnaministri otsus, kas ta algatab riikliku kaitse alla võtmise või mitte," rääkis keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhataja Taavi Tattar.

Keskkonnaameti sõnul on aga omaette küsimus, kas park vajab riiklikku kaitset, või võiks seda teha omavalitsus. Linn on sinna üldplaneeringuga ehitamist lubanud.

"See on ju uus informatsioon ka meile, linnale tegelikult, et see ala nii väärtuslik on. Sellest me ei olnud ka ju varem, enne neid uuringuid teadlikud," ütles Tartu abilinnapea Gea Kangilaski.

"Ega linn ei ole ju ka riikliku tähtsusega looduskaitsealade kõige parem ekspert. Sõltub riigi otsusest, mida riik siis nüüd teeb," lisas ta.