Üle 30 aasta Eestis tegutsenud ABB Grupp tegeleb siin laias plaanis kahe valdkonnaga: generaatorite, ajamite, elektrikilpide ja muu taolise tootmisega ning ülekandevõrkude, madalpingeseadmete ja muu müügiga. Neis valdkondades pole muutusi plaanis, kuid äriteeninduskeskusest kaotatakse finantstuge pakkuvad töökohad ehk koondatakse 200 kuni 250 inimest.

Ülemistele jääb alles umbes 80 kohta peamiselt personaliteenuste valdkonnas.

"Otsustasime koondada selleks, et veelgi ühtlustada, lihtsustada ja standardida oma protsesse just ABB finantsvaldkonnas. Me viime oma tegevuse vähematesse asukohtadesse üle maailma, seega see töö siin läheb olemasolevatele meeskondadele ABB kontserni sees," selgitas ABB finantsalaste äriteenuste juht Euroopas Peter Mitchell.

ABB finantsteenused jäävad kahte keskusesse Poolas ja Indias ning kõigil koondatutel on võimalus kontsernis tööd jätkata. Samas toetatakse nende jätkamist mujal ettevõtetes Tallinnas.

Tööjõuturul on seis soodne, pakkuda on ligi 6000 töökohta.

"Näide just tänasest päevast - umbes poolteist tundi tagasi võttis minuga ühendust PriceWaterhouseCoopersi esindaja, kes ütles, et nemad alustavad järgmisel nädalal kampaaniat, kus otsivad endale raamatupidajaid ja audiitoreid, nii et meie potentsiaalne koostöö on kohe käima minemas. Ja neid ettevõtteid on veel, kes tõenäoliselt on selles olukorras, kus nad näevad, et töölt tööle liikuvaid spetsialiste on praegu vabanemas, ja võtavad ühendust," rääkis töötukassa Harjumaa osakonna juht Siim Sarapuu.

Finantssektoris on praegu üks kiiremaid palgakasve. Mitchell kinnitas, et see ei ole põhjus, miks töökohad Eestist Poola liiguvad.

"Kindlasti mitte. Palgatase on suhteliselt hea, kui võrrelda ja vaadata, kuidas on mujal. Selle otsuse ajend ei olnud raha, vaid puhtalt protsesside ühtlustamine ja finantsstruktuuri lihtsustamine," sõnas ta.

Kaubandus-töötstuskoda ei näe, et olukord palkadega oleks läinud sedavõrd keeruliseks, et Eesti poleks enam suurettevõtetele atraktiivne keskkond.

"Hetkel on tegemist ikkagi üksikjuhtumiga ja ma arvan, et see ei näita, et Eesti ettevõtluskeskkonnas midagi väga halvasti oleks või et kohe homme hakkaksid ka teised rahvusvahelised ettevõtted töökohti Eestist välja viima. /.../ Aga kahtlemata me peame pidevalt vaatama, milline on meie ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime," kommenteeris koja osakonnajuht Marko Udras.