Riigikontroll juhtis oma aruandes tähelepanu, et vaatamata eraldatud 35 miljonile eurole ja lairibavõrgu arendamise erinevatele meetmetele on kiire internet maapiirkondades siiani paljudel kättesaamatu. Riigi siht viia kiire internet kõigi inimesteni nihkus 2015. aastalt esialgu 2020. aastale ja nüüdseks juba 2030. aastale.

"Sama viisil jätkates ei ole ka aastal 2030 võimalik suure osa nende juurde jõuda, kellel internetiühendust oleks vaja. Probleeme on päris mitmeid. Ei teata seda, kes tegelikult internetiühendust soovivad, ja probleem on ka see, et inimesed ise, kes elavad maapiirkondades, ega ka ettevõtted ei tea, millal kiire internet nende juurde jõuab. Väga paljudel on ka lootusetuse tunne, kus on sellised väiksemad külad, aga väga elujõulised külad," rääkis riigikontrolör Janar Holm "Aktuaalsele kaamerale".

Ministri hinnangul peaks toetus olema sihitatum. "Kolmeaastane kogemus [Enefit Connectiga] ning tagasiside kohalikult tasandilt ja riigikontrollilt on esile tõstnud toetusmeetme kitsaskohad. Meetmega jätkamise asemel on täna otstarbekam suunata järele jäävad vahendid paremini sihistatud meetmetesse, mis viivad ühendused päris kliendini, mitte tühja hoonesse," ütles Sutt pressiteate vahendusel.

Ministri sõnul ei ole Enefit Connecti lepingu senisel kujul lõpuni täitmine ei kliendi ega maksumaksja huvides.

Enefit Connect sai lairibaühenduse rajamise esimeseks etapiks 2019.-2023. aastaks 20 miljonit eurot.

"Meil oli lubadus ehitada välja 40 000 liitumisvõimalust. Tänasel päeval oleme sellises seisus, et me suudame klientidele pakkuda võimalust liituda 23 000 punktis juba ja ma tean, et kuu aja pärast, pooleteise kuu pärast oleme juba 25 000 punkti võimalusega. Tegelikult lepingu täitmise tähtajani on veel peaaegu kaks aastat minna," selgitas Enefit Connecti juht Jaanus Tiisvend.

Samas tunnistas ta, et võrku rajatakse eelkõige otstarbekuse põhimõttel.

"Valikutes me ikkagi lähtume sellest, et jõuda maksimaalsete majapidamisteni, kes internetti vajavad. Ja tõesti, kui ühes kohas on näiteks kümme majapidamist ja tingimused on soodsad, siis sinna me jõuame. Aga võib-olla teine, kes asub näiteks kolme või viie kilomeetri kaugusel magistraakohast, lihtsalt seal on see kallim," rääkis ta.

Suti hinnangul oli Enefit Connectiga sõlmitud lepingu ulatus ja paindlikkus liiga suur. Uus täpsemini sihistatud toetusmeede avaneb märtsis, mille kogumahuks on järgmistel aastatel kokku ligi 70 miljonit eurot. 

Suti sõnul ei kohusta 2018. aastal disainitud toetusmeede ettevõtet viima internetiühendust sinna, kus selle jaoks on tegelik vajadus ning seetõttu saavad pahatihti ühenduse mahajäetud aadressid.

"Olen külastanud väga paljusid omavalitsusi üle Eesti ja pea igal pool on põhiteemaks olnud kiire internetiühendus. Kuulates kohalike tagasisidet ja arvestades riigikontrolli soovitust toetusmeede üle vaadata, esitan ettepaneku lõpetada leping ennetähtaegselt ning kasutada järele jäävaid vahendeid uue toetusmeetme jaoks," sõnas Sutt.

Ettepanek puudutab ainult 2023. aastaks planeeritud töid, ehk see ei puuduta neid asukohti, kuhu Enefit Connect plaanis sel aastal internetiühenduse viia. "Oluline on tagada, et ükski olemasolev klient, kellele Enefit Connect on lubanud ühenduse rajada, ei jääks sellest ilma. Ülejäänud klientide jaoks avaneb uus toetusmeede juba märtsis, mis viib kiire interneti sinna, kus seda enim vajatakse," lisas Sutt.

Enefit Connect on tänaseks loonud kiire interneti juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse 15 664 aadressile, millele lisanduvad 2022. aastaks planeeritud lepingulised tööd. Piirkondades, kus praeguseks on võrku rajatud, saavad inimesed ja ettevõtted ka tulevikus võrguga liituda ning kohe teenuseid kasutama hakata.

Interneti viimine 200 000 aadressobjektini läheks maksma 280 miiljonit eurot.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium alustab lepingu kahepoolseks lõpetamiseks Enefit Connectiga läbirääkimisi.