Tallinn vajab koolikohata noorte jaoks veel üht ettevalmistava õppe rühma

Tallinnas on praeguseks 81 ilma koolikohata õppimiskohustusega noort ning haridusamet taotleb haridusministeeriumilt veel ühe ettevalmistava õppe rühma avamist, kuhu 15 neist õppima saavad asuda.
Tallinna haridusameti hariduskorralduse osakonna juhataja Krista Keedus ütles ERR-ile, et esmaspäevase seisuga on pealinnas õppekohata noori 81.
Haridusamet taotleb nüüd ministeeriumilt veel ühe ettevalmistava rühma avamist Tallinna rakenduslikus kolledžis, kus saaks õppima hakata 15 õpilast.
Praegu Tallinnas koolikohata jäänud noortest 19 sooviksid haridusameti juhataja Kaarel Rundu sõnul edasi õppida, ent ei ole leidnud sobivat koolikohta, eelkõige nõrkade põhikooli lõputulemuste või napi eesti keele oskuse tõttu.
"Tallinna riigikoolide ettevalmistava õppe kohad on täitunud või kohe täitumas, sealhulgas nende noortega, kellele oleme soovitanud sinna astuda. Nii on Tallinnas vähemalt 16 õppimiskohustuslikku noort, kes vajaksid ettevalmistavas õppes kohta, ent kellele praegu seda soovitada võimalik ei ole," tõdes haridusministeeriumile saadetud taotluses Rundu, kelle sõnul on rakenduslik kolledž valmis vajaliku lisarühma avama.
Rundu lisas, et ettevalmistav õpe on väga vajalik, sest võimaldab jätkata haridusteed ka noortel, kes lõpetasid põhikooli nõrkade tulemustega.
Haridusministeeriumi nõunik Elo Eesmäe kinnitas, et ministeerium plaanib taotluse rahuldada.
"Hetkel on Tallinna taotus kooskõlastusel," lausus Eesmäe.
Samas ei tähenda see, et selleks kooliaastaks võiks koolikohtade otsingu teemale joone alla tõmmata. Krista Keedus märkis, et sellist olukorda ei saagi tekkida, sest liikumisi toimub kogu õppeaasta jooksul.
Tallinna 81 koolikohata noorest kolm on nimekirja sattunud viimase kahe nädala jooksul, põhjuseks ühel juhul kolimine ja kahel noorel senisest koolist välja arvamine. 31 noort on sellised, kelle vanemad ei ole haridusameti päringutele vastanud ning nelja noore kontantandmed on hariduse infosüsteemis puudulikud.
Kolm noort õpivad tasulistel kursustel, mis ei kvalifitseeru tasemeõppeks, ning kahel noorel on Keeduse sõnul tegelikult koolikoht olemas, ent tehnilistel põhjustel ei kajastu see aruandes.
"Vähemalt kaks noort ootavad vastust ettevalmistavast õppest, kuus noort õpivad online-koolides, eelkõige Ukrainas ning on seal juba gümnaasiumi lõpuklassis," loetles ta erinevaid põhjuseid, miks õppekohustus Eestis täitmata on jäänud.
Seitse noort on füüsilise või vaimse tervise probleemidega, mis takistavad õppima asumist või õppetöö jätkamist. Lisaks on Keeduse sõnul veel erinevaid üksikjuhtumeid.
Edasiõppimise kohustus kõigile põhikooli lõpetanud noortele hakkas kehtima sellest õppeaastast.
Toimetaja: Karin Koppel









