WSJ: Putin ignoreeris veebruaris lääneriikide diplomaatilisi jõupingutusi

Vladimir Putin
Vladimir Putin Autor/allikas: SCANPIX/ZUMAPRESS.com/Alexei Nikolsky/Kremlin Pool

Veebruaris külastasid Moskvat lääneriikide juhid, kes proovisid leida Ukraina kriisile diplomaatilist lahendust. Diplomaatide sõnul oli Vladimir Putini hoiak aga jäik: ta süüdistas ainult NATO-t ja pidas järjepidevalt loenguid Ukraina ja Venemaa ühisest ajaloost.

Esmaspäeval tunnustas Putin Ida-Ukraina Donbassi piirkonna separatistide iseseisvust. Putin lubas sinna saata ka Venemaa sõjajõud. 

Veebruaris proovisid Prantsusmaa, Suurbritannia ja Saksamaa liidrid veel veenda Putinit, et ta loobuks Ukraina ründamisest. Putiniga suhtles telefoni teel ka USA president Joe Biden. Diplomaatide sõnul kritiseeris Putin teravalt lääneriikide tegevust. 

Putin süüdistas NATO-t Venemaa julgeoleku ohustamises ja rõhutas, et Venemaa koondab vägesid Ukraina piirile enda kaitsmiseks. Putin pidas lääneriikide juhtidele ka loenguid Venemaa ja Ukraina ajaloost, vahendas The Wall Street Journal

Viimaste aastate jooksul külastas Putin Prantsusmaad mitu korda. 

2019. aastal pidas Putin Pariisis läbirääkimisi Saksamaa ja Ukrainaga. Pandeemia ajal märkas Emmanuel Macron aga Putini käitumises muutust. "Putin hakkas keerutama, ta kirjutas ajalugu ümber," ütles Macroni nõunik ajalehele The Wall Street Journal. 

Kaks nädalat tagasi külastas Macron Moskvat ja kohtus seal Putiniga. "Macron leidis, et Putin oli veel rohkem muutunud, ta oli läinud mingisse jäika ideoloogilisse mõttemaailma," ütles üks Prantsusmaa ametnik. 

Kremlis annavad nüüd tooni ka karmid terviseprotokollid. "Macronile öeldi, et kui ta tahab Putiniga kätt suruda, peab ta kohale jõudma seitse tundi enne kohtumise algust. Macronilt nõuti veel PCR-testi tegemist, mille viiks läbi Venemaa arst, Prantsusmaa arst poleks tohtinud juures olla. Macron otsustas, et Putiniga kätlemine pole kõike seda väärt," ütles ametnik. 

Saksamaa kantsler Olaf Scholz kohtus veebruaris samuti Kremlis Putiniga. Kõnelused kestsid umbes kolm tundi. Putin rääkis siis pidevalt Ukraina ja Venemaa ühisest ajaloost. Samuti süüdistas Putin jälle NATO-t agressiivses käitumises. Putin väitis, et Ukraina liitumine NATO-ga ohustaks Venemaad. 

Kremlis kehtisid jälle karmid pandeemiast tingitud ettevaatusabinõud. Scholzi meeskond muretses, et Putin on välismaailmast isoleeritud. Scholzile jäi mulje, et Putin otsis läänega tehingut, mis vajaks lõpuks USA heakskiitu, vahendas The Wall Street Journal. 

"Putini seisukoht oli selge. Käes on 19. sajand, kus tema on tsaar. Ta alistab väikesed riigid ja sõlmib tehinguid ainult suurriikidega," ütles Scholzi nõunik. 

Ühe Suurbritannia ametniku sõnul pidi Putini loengut ajaloost kuulama ka Boris Johnson. Johnson lükkas Putini ajaloo narratiivi tagasi ja pakkus omapoolset tõlgendust. 

Toimetaja: Karl Kivil

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: