Põgeniku teekond pole kerge. Pikk retk piirini, tundide, kui mitte päevade pikkune külmetamine piiriületust oodates, olematud võimalused enese hügieeniks - kõik see loob soodsa pinnase haigestumiseks.

Kuigi Eestis on tasuta arstiabi vaid ravikindlustatutele, siis erand tehakse ka Ukraina sõjapõgenikele.

"Kui ta satub organiseeritult majutusasutusse, siis seal tehakse esmane tervisekontroll, kes seda soovivad. Selle jaoks on kiirabi oma brigaadid välja pannud, kes siis esmase tervisekontrolli teevad," ütles haigekassa partnersuhtluse osakonna juhataja Marko Tähnas.

Tuttavate juurde tulnud inimesed saavad esmase tervisekontrolli ära teha perearsti juures ja alates esmaspäevast on haigekassa kodulehel väljas info perearstikeskustest, kelle poole võib pöörduda.

"Igas maakonnas on vähemalt üks keskus, suuremad maakonnad, kuhu ennekõike satuvad sõjapõgenikud, Harjumaa, Pärnumaa, Lääne-Virumaa, Tartumaa, seal kõik perearstid kelle nimistus on alla 2000 patsiendi, on valmis sõjapõgenikke oma nimistu piires aitama," sõnas Tähnas.

"Ideaalis peaks iga saabunud sõjapõgenik nädala jooksul teise tervisekontrolli saama. Seal on arsti, õe vastuvõtt, osad protseduurid, mida igale saabujale peaks tegema, üldveri, teatud viirusemarkerid," kirjeldas Tähnas.

Tähnase sõnul on oluline teada, et sõjapõgenike arstivisiite rahastatakse eraldi ning see ei mõjuta kuidagi Eesti inimeste ligipääsu tervishoiuteenustele.

"Sõda halvendab alati inimeste tervislikku seisundit ja seda kahest aspektist. Kõigepealt see, et halveneb tervishoiuteenuste kättesaadavus oma koduriigis ja teiseks, halvenevad elu- ja hügieenitingimused soodustavad nakkushaiguste levikut," rääkis terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Juta Varjas.

Nii loob Ukraina sõjaga kaasnev humanitaarkatastroof soodsa pinnase nende nakkushaiguste levikule, mida rahuajal ei kujutakse endast probleemi.

"Seetõttu on suurem oht nende nakkushaiguste sissetoomiseks, nagu me teame, ka Eestis ei ole kõikides piirkondades see vaktsineerimisega hõlmatus väga hea, täpselt samamoodi on see ka Ukrainas. Seetõttu on eriti ohus need inimesed, kes ei ole vaktsineeritud," rääkis Varjas.

Kuigi suurte haiguspuhangute ohtu Eestis ei ole, soovitab terviseamet teha lastele vaktsineerimiskavas ette nähtud vaktsiinid ära.

"Täiskasvanute puhul palume pöörata tähelepanu eelkõige vaktsineerimisandmetele, mis puudutavad leetreid, difteeriat, mumpsi, punetisi ja loomulikult ei tohi ära unustada ka Covidit," ütles Varjas.

Kõigil Ukraina sõjapõgenikel on võimalik teha Covid-test, aga soovi korral ka end vaktsineerida.