Analüütikud ei julge enam hinnakasvu aeglustumist prognoosida

Kaupluse töötajad
Kaupluse töötajad Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Hinnad tõusid veebruaris 2021. aasta veebruariga võrreldes 12 protsenti ning jaanuariga võrreldes 1,5 protsenti. Jaanuariga võrreldes mõjutas veebruaris tarbijahinnaindeksit enim toidu 3,7-protsendine kallinemine. Bensiini hind tõusis kuuga 5,7 ning diislikütus 7,1 protsenti.

Eelmise aasta veebruariga võrreldes suurenesid enim eluasemega seotud kulud. Tänaseks on maagaas juba 10 korda kallim, kui aasta tagasi, mil see maksis 20 eurot megavatt-tunni eest.

"Eks kõike mõjutab Ukrainas toimuv ja see, kuidas Euroopa kauplejad hindavad selle mõju. Kui me vaatame tänaseid prognoose kuni aasta lõpuni, siis hinnad on tasemel 200 eurot megavatt-tund, aga see võib kõik päevapealt muutuda, võib hetkega muutuda. Selles mõttes kindlaid prognoose, milliseks hind jääb või saab, täna ei ole," rääkis Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov.

Kui veel aasta alguses prognoosisid analüütikud, et kiire hinnakasv aasta teisel poolel aeglustub, siis Ukraina sõda on on toonud kaasa ebakindluse ning energia- ja toiduhinnad pigem jätkavad tõusu.

"Meil aasta alguse prognoos oli 6,5 protsenti, aga täna, kui kõrgele jõuavad energia- või toiduainehinnad või kui kaua see kestab, on täiesti võimatu prognoosida. Kui midagi positiivset tavainimesele otsida, siis on veel tõenäoline, et kompensatsioonimeetmed meil ikkagi jätkuvad. Suur oht on see, et hinnatõus võib ületada palgakasvu sellel aastal ja ostujõudu inimestel vähendada," lausus SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Eesti Pank prognoosis detsembris tänavuseks palgakasvuks 8,3 ja hinnakasvuks 6,9 protsenti.

"Kuna toormehinnad muutuvad tundidega, siis nii kiiresti me prognoose ei uuenda. Aga üldine tendents, et inflatsioon peaks aeglustuma aasta lõpus, on jätkuvalt sama. Ja sellel on puhtalt tehniline põhjus – kuna hinnad hakkasid kasvama möödunud aasta lõpus väga kiiresti, siis võrdlusbaas tuleb vastu ja see tõmbab inflatsiooni allapoole. Ma numbrit ei tahaks pakkuda," ütles Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.

Kuid mis saab siis, kui USA ja Euroopa Liit kehtestavad sanktsioonid Venemaa energiakandjatele?    

"Kui me vaatame seda, mis toimub Ukraina linnades, kuidas seal sureb süütuid tsiviilisikuid, siis selline energiahinnatõus on see hind, mis me peame maksma," ütles Oja.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: