Eesti keskmine elektrihind oli mais 60,3 eurot megavatt-tunni eest mis on ligi 11 protsenti kõrgem kui eelmisel aprillis, kuid 11 protsenti madalam kui aasta tagasi, teatas Eesti Energia energiaturu ülevaates.

Eesti-Läti ülekandekaablite remont ei võimaldanud läbi Soome liikuva soodsa Põhjamaade energia piisavas mahus Lätti ja Leetu liikumist. Läti ja Leedu keskmine elektrihind oli mais seetõttu 82,3 eurot megavatt-tunnist, ehk 36 protsenti kõrgem kui Eestis.

Baltikumi elektrihindasid mõjutas peamiselt piirkonna taastuvenergia tootmise dünaamika. Märkimisväärset mõju hindadele avaldas Balti tuuletootmise vähenemine, mis sundis rohkem toetuma fossiilenergiale, seda eriti olukorras, kus hüdroenergia tootmine tegi järsu languse.

Baltimaade peamise hüdroenergia tootja Läti hüdroenergia toodang langes aprilliga võrreldes ligi poole võrra, 223 gigavatt-tunnile pakkudes seetõttu Balti turgudele oluliselt vähem paindlikku ja odavat taastuvenergiat.

Kui aprillis kattis hüdroenergia Baltikumi elektrinõudlusest ligi veerandi, siis mais oli hüdroenergia osakaal tarbimises 14 protsenti. See hooajaline langustrend peaks lähikuudel ka jätkuma, hindas Eesti Energia.

Samuti vähenes maikuus Balti piirkonna tuuleenergia tootmine ligi viiendiku võrra, 664 gigavatt-tunnilt aprillis 549 gigavatt-tunnile mais. Sarnaselt hüdroenergiale, sundis madalam tuuleenergiatoodang piirkonda kasutama kallimaid alternatiive ning suurendas survet elektrihindadele.

Sellegipoolest kattis tuuleenergia jätkuvalt märkimisväärse 27 protsenti ja päikeseenergia 34 protsenti kogu Balti tarbimisest. See viib taastuvenergia kogupanuse Baltikumi tarbimises 75 protsendini ilma Põhjamaadest imporditud taastuvenergiata.

Eestis tarbimisest kattis tuule- ja päikeseenergia kokku ligi 44,4 protsenti. See ei hõlma endas importi Soomest ega Lätist ja sealkaudu Leedust, mis tõstaks seda näitajat märgatavalt, nagu näha taastuvenergia osakaalust Baltikumi kogunõudluses.

Eestis toodeti mais ligi 164 gigavatt-tundi päikeseenergiat, mis on samal tasemel aprillikuu toodanguga. Kõigist Balti riikidest oli Eesti päikeseenergia tootmise poolest kõige tagasihoidlikum, samas kui Läti tootis ligi 216 gigavatt-tundi ja Leedu umbes 320 gigavatt-tundi.

Kõige kiirem päikeseenergia tootmise kasv on toimunud Lätis, kus käesoleva aasta märtsist maini ulatuv päikeseenergia tootmine on olnud keskmiselt umbes 182 protsenti kõrgem võrreldes möödunud aasta sama perioodiga. See tähendab, et senistel päikeseaktiivsetel kuudel on Läti oma päikeseenergia toodangu aastaga pea kahekordistanud.

Läti päikeseenergia kiire kasv mõjutab selgelt kogu Baltikumi elektriturgu. Kokku kattis päikeseenergia ligikaudu 34 protsenti kogu Balti nõudlusest – mis on kõrgeim tase, mida Balti elektriturul on seni täheldatud.

Kõigi eelduste kohaselt püsib juunis päikeseenergia tootmine maiga sarnasel tasemel või väheneb väiksel määral, kuivõrd mai on olnud ajalooliselt üks tugevaima päikesetoodanguga kuu.

Sellest hoolimata peaks juuni päikeseenergia toodang olema piisav, et päevasisesed hinnad säilitaksid U-kujulise mustri: hinnad on kõrgemad ajal, mil päikesetootmine on madal, ja soodsamad või isegi nullilähedased siis, kui päikeseenergiat on palju.

Läti hüdroenergia taandumise ja väiksema tuuleenergiatoodangu mõju on piisav, et tõsta piirkondlikke hindu, eriti tundidel, mil päikeseenergiat on turul vähem. Neil tundidel, kui taastuvenergiast nõudluse katmiseks ei piisa, tuleb piirkonnas käivitada juhitavad fossiilkütustel põhinevad jaamad.

Kuivõrd kütteperiood on läbi ning üldine fossiiljaamade koormus madal, siis võib selliste lühiajaliste käivituste ajal elektrihind tõusta kõrgemale kui tavapäraselt kevadisel perioodil.

Tänu jätkuvalt suurele kohalikule taastuvenergiatoodangule ja Eesti ja Leedu kaudu imporditavale Põhjamaade elektrile on selliseid tunde tõenäoliselt siiski vähe. Seetõttu püsivad juuni elektrihinnad siiski oluliselt madalamal kui kevadised ja sügisesed hinnatasemed.