Augustis oli elektri hind Eestis vaatamata suurtele hüpetele keskmisena madalam kui aasta varem: kui mullu oli augusti keskmine börsihind 77,3 eurot megavatt tunnist (7,7 senti kilovatt-tunnist), siis tänavu 59 eurot (5,9 senti).

Kuid mullusega võrreldes madalama hinna taga polnud mitte suurem tuule- ja päikeseenergia toodang, vaid piiratud ühendusvõimsus Lätiga, mistõttu oli börsielektri hind Eestis Soomega samal tasemel rohkem tunde kui Lätiga, ütles ERR-ile Marko Allikson Baltic Energy Partnersist.

"Ühendusvõimsuste pudelikaela (Lätiga) tekitas Eestisse lisandunud salvestusvõimsus, mis suutis konkurentsivõimelisi reservvõimsuste pakkumisi tehes edukalt Balti turule pääseda," lausus ta.

Augustis võis päeviti keskmine hind olla veidi üle nelja euro, mõnel teisel päeval aga kerkida 150 euroni megavatt-tunnist ehk hind käis terve kuu üles-alla. Augusti esimese ja teise poole võrdluses oli teine pool selgelt kõrgema elektrihinnaga.

"Börsihinnad olid kõrgemad augusti teisel poolel, kuna Euroopas oli vähem tuult ja päikest, kasvama hakkab ka tarbimine ning samuti toetab kõrgemaid hindu tõusev maagaasi hind – eelnev jõudis meieni eelkõige Leedu-Rootsi ja Leedu-Poola ühenduste kaudu," lausus Allikson.

Elektrumi turundusjuht Frederika Frey märkis, et kui augusti alguses langes elektrihind aasta ühele madalamale tasemele, siis selle taga oli siiski ka suurem tuule- ja päikeseenergia toodang, kuid Eestis hoidis hinda Lätist-Leedust madalamal piiratud ülekandevõimsus.

"Kuu teises pooles muutus olukord aga kiiresti. Tuult ja päikest jäi vähemaks ning elektri tootmiseks tuli rohkem kasutada kallimaid energiaallikaid. Selle tulemusel tõusid hinnad paari nädalaga järsult," ütles ta.

Augusti viimasel täisnädalal oli tuuleenergia tootmine üks selle aasta madalamaid ning päikeseenergia tootmine langes madalaimale tasemele alates aprillist, lisas Frey.

Veebilehe elektribörshind.ee kokkuvõttest selgub, et odavaimad tunnid olid augustis keskmiselt päeval kella ühe ja nelja vahel ning kalleimad õhtul kella seitsme ja kümne vahel.

Juuliga võrreldes oli augustis elekter Eestis siiski selgelt kallim, umbes kolmandiku võrra.

Kui võrrelda kolme suvekuud (juuni, juuli, august) mullusega, siis tänavu oli elekter kallim: mullune suvekuude keskmine oli pea 52 eurot megavatt-tunnist, tänavu pea 56 eurot.

Sügisese hinna määrab ilm ja kerkiv gaasihind

Suve jooksul on prognoositud, et eesootava sügistalve energiahinnad võivad olla äraarvamatud ning et elektrihinnas võib börsil ette tulla suuri kõikumisi.

Nii Allikson kui ka Frey leidsid, et hind hakkab palju sõltuma ilmaoludest.

"Tuulisemad ja päikeselisemad päevad võivad hindu kiiresti langetada, samas kui taastuvenergia vähene tootmine võib tuua kaasa uue hinnatõusu. Lisaks mõjutavad hindu Baltimaade ühenduste piirangud, mistõttu võib elektriturg lähiajal püsida üsna heitlik," lausus Frey.

Allikson märkis, et külm ja tuuletu talv tähendaks vajadust kasutada rohkem gaasi ning sellega tuleb mängu tegur, mis prognoosimatust suurendab. Eelkõige tasub jälgida, kuidas suudavad Euroopa riigid talveks gaasi varuda, sest vähene varustatus tähendab kõrgemat hinda.

Euroopa varudele võib samas gaasi hinna tõus Hollandi gaasibörsil TTF positiivselt mõjuda, sest praegune hind (üle 70 euro megavatt-tunnist) tähendab, et LNG-d ehk vedelgaasi on võimalik rohkem Euroopasse meelitada, sest Aasias on gaasi hinnad madalamad, ütles Allikson.

Veel kuu aega tagasi oli gaasi hind TTF-il 52 euro juures megavatt-tunnist, millele järgnes kiire tõus. Viimati oli gaasi hind nii kõrgel kui praegu 2022. aasta lõpus.

Kuid mõne Euroopa riigid madalad varud võivad ühel hetkel panna gaasi hinna veelkorra kõrgemale hüppama, märkis Allikson.

"Suuremaid hinnahüppeid võib näha siis, kui näiteks Saksamaa või Holland peaksid hinnatasemest sõltumatult hakkama riiklikult survestama gaasimahutite täitmist veel viimasel hetkel enne talve," lausus ta.

Euroopa Liidu keskmine gaasivarude määra näitaja on praegu 65 protsenti. Näiteks Saksamaa varustatus on praeguse seisuga vaid veidi üle poole (53 protsenti).