Ivar Juhkam: seiskem Putini, mitte Vene noorsoo vastu

Loodan, et Tartu Ülikooli juhtkonnal jätkub tarkust, et kehtestada edaspidi meetmeid, mis on sihitud Vladimir Putini ja tema kaaskondlaste, mitte tavaliste Vene ja Valgevene noorte vastu, kirjutab Ivar Juhkam.
7. märtsil otsustas Tartu Ülikooli senat, et sel aastal ei võeta bakalaureuse- ja magistriõppesse uusi üliõpilasi Venemaalt ja Valgevenest. Samalaadset otsust kaaluvad ka Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Ülikool ning otsusesse suhtub toetavalt ka haridus- ja teadusminister Liina Kersna.
Nagu Kersna ka ise ühes oma hiljutises Facebooki-postituses tunnistanud, mõjutavad taolised (minu hinnangul läbimõtlematud) sanktsioonid ka Venemaa tavakodanikke, kes käesolevat agressiooni heaks ei kiida.
On selge, et Venemaa rünnakule, mis eirab nii üldinimlikke väärtusi kui ka kõiki rahvusvahelise õiguse norme, on vajalik vastu seista. Samuti on vaja vastu seista Venemaa liitlaste (Valgevene, Süüria jt) toetusele agressiooni suhtes, toimugu sõjakuritegude toetamine siis aktiivsemalt, näiteks vägede saatmise näol, või passiivsemalt, näiteks vallutussõda õigustades.
Agressiooni vastu on astunud paljud riigid ja organisatsioonid, aidates Ukrainast põgenevaid tsiviilisikud, kes on sattunud Putini vägede elajaliku rünnaku alla, saates sinna humanitaarabi või aidates Ukrainat muul moel. Ukrainat on vastavalt oma võimalustele toetanud ka paljud tavalised eestimaalased, kes on annetanud ukrainlaste toetuseks raha, kes asju. Paljud on seisnud koos kaasmaalastega mõnel toetusmeeleavaldusel, näitamaks solidaarsust.
Paljud riigid on rakendanud Putini režiimi suhtes abinõudena ka nii majanduse kui ka riigijuhtide vastu suunatuid sanktsioone.
Sanktsioonid Putini režiimi vastu on kahtlemata põhjendatud ja isegi hädavajalikud, kuid paraku pean Tartu Ülikooli senati otsust läbimõtlematuks ning kutsun üles Tartu Ülikooli käesolevast otsusest loobuma ning Tallinna Ülikooli ning teisi kõrgkoole mitte säärast läbimõtlematut otsust vastu võtma.
Nagu on tunnistanud nii Liina Kersna kui ka Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk, mõjutab see otsus ka noori, kes Putinit ei toeta. Veelgi enam, Valk tunnistab ERR-i portaalis ilmunud arvamusloos, et "ilmselt enamik neist umbes 70–80 üliõpilasest, kes Venemaalt või Valgevenest igal aastal ülikooli õppima tulevad, on pigem läänemeelsed. Tõenäoliselt oleks see nii ka sel aastal".
Seega tunnistavad ka otsuse toetajad, et otsus puudutab pigem läänemeelseid noori. Mõju režiimimeelsetele on minimaalne, lausa olematu. Putini režiimi toetav Vene eliit eelistab Tartule Lääne-Euroopa ning USA ülikoole ning isiklikult pole ma Taaralinnas ühtegi oligarhi poega või tütart kohanud. Tartusse tulevad pigem need Venemaa noored, kes hindavad lääne haridust ja kes soovivad elada vabal maal.
Aune Valk mainib, et "Julgeolekuolukord Euroopas on põhjalikult muutunud. Ülikool ei suuda kontrollida ega saa oma otsustes arvesse võtta üliõpilaskandidaatide meelsust" ning et "Me ei saa olla veendunud, et nende riikide võimud ei kasuta ära võimalust saata siia õppima inimesi, kelle eesmärk on kasutada Eestis viibimist millekski muuks kui vaba akadeemilise hariduse omandamiseks."
Siinkohal tahaks küsida, kuidas garanteeritakse, et Eesti Vabariigi kodanikest üliõpilased, kes ülikooli vastu võetakse, eestimeelsed ja lojaalsed on? Eesti pass ega eesti päritolu ei taga veel patriotismi ning arvamus, et teatavate riikide kodanikke mitte vastu võttes saab ülikoolist režiimimeelsed eemal hoitud, on naeruväärne.
Leidub Vene ja Valgevene kodanikke, kes sooviksid tulla Eestisse, et saada elada vabas ühiskonnas ja leidub ka eestlasi, kes soovivad näha võimul kõva käega "isakest". Seega leian, et Tartu Ülikooli senati otsus on oma olemuselt ebaõiglane ja loodan, et ülikooli juhtkonnal jätkub tervet mõistust ja tarkust, et otsus üle vaadata ning kehtestada edaspidi meetmeid, mis on sihitud Putini ja tema kaaskondlaste, mitte tavaliste Vene ja Valgevene noorte vastu.
Toimetaja: Kaupo Meiel