Kiievist pärit Maria Sidorenko õpib Tallinna Ülikoolis seitse kuud. Tema vanemad lahkusid Kiievist hiljuti, vanavanemad aga põgenesid Harkivist ja Tšuhujivist. Tema pooldab Ukrainat rünnanud riikide kodanikele õpingukeelu kehtestamist.

"Neil oli ikkagi olemas võimalus mõjutada oma riike. Mulle tundub, et kui praegu rakendatakse mingeid poolmeetmeid või neid pehmendatakse, siis see ei lõpe nii kiiresti ja ohvreid tuleb palju rohkem," ütles ta.

Valgevenest pärit Tallinna Ülikooli tudeng Filip Filimonau tunnetab õppetõkestusmeedet pigem diskrimineerimisena, sest tudengid kuuluvad nende valgevenelaste hulka, kes aasta otsa vägivaldse režiimi vastu meelt avaldasid ja end sellega ei samasta. Samas mõistab ta meetme põhjusi.

"Riiklik diskrimineerimine laiemas ulatuses ei tundu kuigi õiglane. Samas mina ja minu sõbrad, ma võin öelda, saame aru negatiivsest suhtumisest isikute vastu ja vajadusest teha ära suur töö usalduse taastamiseks," ütles ta.

Tallinna Ülikooli rektor Tõnu Viik esines reedel kõnega enne ülikooli 17. sünnipäeva kontserti ja innustas annetama ülikooli loodud fondi Ukraina tudengite toetuseks. Tallinna Ülikool otsustab 4. aprilli senatis, kas lubada Valgevene ja Venemaa kodanikke oma auditooriumidesse.

Rektor ei poolda piiranguid, sest need ei käi kokku ülikooli põhiväärtustega.

"Antud juhul me läheme akadeemilise neutraalsuse väärtuse juurde, kus me ütleme, et ülikoolis tulevad kokku erinevate veendumustega inimesed. /.../ Üldjuhul demokraatlikud riigid ikkagi kollektiivseid karistusi ei tee," sõnas ta.

Eesti Kunstiakadeemia teatas "Aktuaalsele kaamerale", et võtab vastu kõik tudengid, kellele riik annab viisa. Tallinna Tehnikaülikool teatas, et see küsimus tuleb arutlusele ülikooli senati 22. märtsi istungil.