Ülikoolid soovivad ühtmoodi piirata Venemaa kodanike vastuvõttu
Tartu Ülikooli otsusele mitte võimaldada ülikooli kandideerida Venemaa ega Valgevene kodanikel, kellel ei ole mõne Euroopa Liidu liikmesriigi elamisluba ega pikaajalist viisat, võivad järgneda ka teised Eesti ülikoolid. Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll ütles "Aktuaalsele kaamerale", et ülikoolide seisukoht on käituda ühtemoodi.
Tartu Ülikoolis õpib 257 vene kodakondsusega tudengit ja 25 Valgevene kodanikku. Tulevast aastast Valgevene ja Venemaa kodanikke enam ülikooli bakalaureuse ega magistriõppesse ei võeta, otsustas Tartu Ülikool.
"Esiteks on see sanktsioon, kus ülikool ühineb sellega, mida on ka laiem kogukond teinud," ütles Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser.
Teiseks põhjuseks on muutunud julgeolekuolukord, lisas Asser. "Me peame arvestama, et me oleme enam kui kindlad ja veendunud, et siia õppida soovijad, tulijad, et nendel on head tahted, aga see ei pruugi alati nõnda olla. Meil ei ole mingit võimalust kontrollida nende meelsust või tausta," sõnas ta.
Julgeolekukaalutlusest rääkis ka Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll.
"Me oleme arutanud seda teemat ka oma julgeolekuekspertidega väljastpoolt ülikooli ja ülikoolil puudub võimekus selekteerida Venemaa ja Valgevene üliõpilaste kandidaatide osas neid, kes on ustavad Putini režiimile, kes mitte," ütles Voll.
Tallinna Tehnikaülikoolis õpib 79 Venemaa ja 10 Valgevene kodanikku. Samasugune otsus tehakse tõenäoliselt varsti ka seal ja võimalik, et mujalgi.
"Eesti avalik-õiguslike ülikoolide rektorid ja rektorite nõukogud on seda teemat juba pikalt arutanud ja praegune seisukoht on, et Eesti avalik-õiguslikud ülikoolid käituvad siin kõik ühtemoodi," rääkis Voll.
Teist aastat Tartu Ülikoolis tehnoloogiat ja robootikat õppiv moskvalane Danila Kuklianov rääkis, et tal on sõpru, kes juba enne sõda tahtsid Tartu Ülikooli õppima tulla, nüüd oleks see neile ka põgenemise võimalus.
"Ma arvan, et see tähendab neile põgeneda Venemaalt, põgeneda Putini režiimi eest," ütles Kuklianov.
"Ma ei tea kedagi, kes siin õppivatest vene tudengitest on Vene valitsusega sama meelt. Kõik on sõja vastu, kõik tahavad rahu ja õppida Euroopas," rääkis loodus- ja täppisteaduste üliõpilane Areta Grape.
"Keegi meist ei ole rassist, keegi meist ei diskrimineeri teisi ei rassi ega rahvuse põhjal ega selle põhjal, kes me oleme ja kellega elame. Me kõik oleme siin selleks, et õppida," rääkis loodus- ja täppisteaduste üliõpilane Adilet Dossymbekov.
Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Renno Veinthali sõnul keskendutakse Ukraina üliõpilastele. "Ülikoolid teevad oma parima, et luua õppimisvõimalused Ukraina üliõpilastele, kellel kodumaal ju täna õppimisvõimalus on lõppenud. Venemaal, Valgevenes on õppuritel võimalik oma õpinguid siiski jätkata," rääkis ta.
Eesti ülikoolides õpib kokku 440 Vene kodanikku ja ligi 50 Valgevene kodanikku.
Toimetaja: Barbara Oja