Tartu Ülikooli (TÜ) senat tegi sel nädalal otsuse, et järgmisel õppeaastal ei saa ülikooli bakalaureuse- ja magistriõppesse kandideerida Venemaa ega Valgevene kodanikud, kellel ei ole mõne Euroopa Liidu liikmesriigi elamisluba ega pikaajalist viisat.

"Ülikool on teinud otsuse ühelt poolt kehtivate sanktsioonide kontekstis, aga teisalt on julgeolekuolukord põhjalikult muutunud ja üks otsuse ajend oli ka see, et ülikool ei suuda kontrollida ega saa oma otsustes arvesse võtta üliõpilaskandidaatide meelsust," kirjutas TÜ õppeprorektor Aune Valk ülikooli siselistis.

Petitsiooni üks allkirjastaja, Tartu Ülikooli vilistlane Daniele Monticelli, ütles ERR-ile, et me kõik soovime hetkel midagi Ukraina ja ukrainlaste jaoks teha ning Eesti ülikoolid on selles astunud mitu head ja konkreetset sammu, muu hulgas katkestades suhteid Venemaa ja Valgevene teadus- ja kõrghariduse asutustega.

"Kuid otsus jätta vastuvõtust välja Venemaa ja Valgevene noori Putini režiimi kuidagi ei kahjusta ning ukrainlasi ei aita. See pigem lõhestab siinset akadeemilist kogukonda just hetkel, kus me vajame kõige rohkem ühtsust," ütles Monticelli.

"Imelik on tõrjuda inimesi kodakondsuse alusel ülikooli vastuvõtmisel, sest kodakondsus pole iseeneses meelsuse näitaja. Tartu Ülikooli põhjendusest  kumas läbi justkui oleks iga inimene, kellel on Vene või Valgevene kodakondsus, iseenesest Eestile potentsiaalne julgeolekuoht. See on kahetsusväärne signaal ka praegustele tudengitele ja õppejõududele," lisas ta.

Monticelli hinnangul on valdav osa sügisel Valgevenes ja praegu Venemaal protestides osalejatest ja represseeritutest noored inimesed. Lääne ülikoolidesse soovijad võivad tulla just nende seast.

"Keelates neil meie ülikoolidesse kandideerimine, keerame selja ka (Valge)vene opositsiooni liikumisele. Julgeoleku argument, mille Tartu ja ka Tehnikaülikooli rektoraadid on välja toonud, mu arvates väga ei päde. Kui Venemaa soovib oma agente infiltreerida Eesti ühiskonda, siis ta võib seda teha ka teiste rahvuste kaudu kui venelased või valgevenelased. Siin võib näitena tuua Eesti jõustruktuurides Venemaa heaks luuranud eestlasi," ütles Monticelli.

Tema sõnul nõuab akadeemiline vaba vaim ka kõige akuutsemate kriiside puhul kainet mõistust ja analüüsi, mis muuhulgas hindab kriitiliselt nii otsustega saavutatavaid tulemusi kui ka nendega kaasnevaid soovimatuid tagajärgi. 

"Tahaks väga loota, et Tartu Ülikool on valmis oma otsuse ümber vaatama ja teised Eesti ülikoolid ei kiirusta sarnaste otsuste tegemisega," sõnas Monticelli.

Ka teised petitsiooni allkirjastajad on oma nimele lisaks kirjutanud ka TÜ otsust kommenteerivaid sõnavõtte. "Selle otsusega te Putinit ei kahjusta. /---/ Putin ei tapa mitte ainult ukrainlasi, vaid ka oma kodanikke, kes teda ei toeta. Ta tapab ajakirjanikke ja teadlasi. Nad ei vääri sellist elu ja neil ei jää üle muud, kui riigist põgeneda," kommenteeris üks petitsioonile alla kirjutanud ajakirjandustudeng.

Kokku on petitsioonile alla kirjutanud juba umbes tuhat inimest.