Senati otsuse järgi ei saa 2022/2023. õppeaastal Tartu Ülikooli kandideerida Venemaa föderatsiooni ega Valgevene kodanikud, kellel ei ole mõne Euroopa Liidu liikmesriigi elamisluba ega pikaajalist viisat või kes ei ole juba Eestis õppimas, ütles ERR-ile ülikooli õppeprorektor Aune Valk.

Otsus puudutab bakalaureuse- ja magistriõpet.

Juba Tartu Ülikoolis õppivad Venemaa ja Valgevene kodanikud saavad õpinguid jätkata.

"Kõik Tartu Ülikooli juba immatrikuleeritud üliõpilased on ülikoolipere liikmed, neile väljastatud elamisload kehtivad ja nad saavad õpinguid jätkata," lausus Valk.

Tartu Ülikoolis õpib praegu 257 Vene ja 25 Valgevene kodakondsusega üliõpilast.

Otsus ei puuduta juba Euroopa Liidus elavaid Venemaa ja Valgevene kodanikke.

Valgu sõnul võeti otsus vastus seoses Venemaa agressiooniga Ukraina vastu.

"Oleme kindlal seisukohal, et tegu on Vladimir Putini juhitud Venemaa sõjaga demokraatliku Ukraina vastu, mitte kahe rahva vahelise konfliktiga. Olukorras, kus Ukrainas surevad süütud inimesed, on ülikool täielikult solidaarne Ukraina akadeemilise kogukonna ja kogu riigiga. Ülikool on otsustanud piirata Venemaa ja Valgevene kodanike juurdepääsu meie haridusteenustele sarnaselt sadadele Lääne riikidest ja ettevõtetest sõltuvatele teenustele ja toodetele, mida nende riikide kodanikele praegu ei pakuta. Seega ühelt poolt on ülikool teinud otsuse täna toimivate sanktsioonide kontekstis," lausus ta.

Valk lisas, et teisalt on julgeolekuolukord fundamentaalselt muutunud ja otsuse tegemise üheks ajendiks oli ka see, et ülikool ei saa kontrollida ega arvestada üliõpilaskandidaatide meelsust.