Anna ja tema teismelised lapsed Igor ja Aleksandra jõudsid Eestisse, Imaveres keevitajana töötava abikaasa ja isa juurde 8. märtsil. Nende ajutine kodu asub Türil, ujula hostelis, kus üüri ei küsita.

Siiani on kõige keerulisem olnud ajutise kaitse saamine, sest lähim PPA teeninduspunkt, kus taotlusi vastu võetakse, on saja kilomeetri kaugusel. Ja seal on väga pikk järjekord. 

"30. märtsil me sõidame Tartusse, sest lähim vaba aeg Tallinnas oli 18. aprillil," ütles Poltaava oblastist põgenenud Anna.

Anna pere soovib jäädagi Türile, kuid kõik sõltub sellest, kus õnnestub kõrgharidusega inseneril tööd leida.

"Mõne päeva pärast on tööluba valmis. Millist tööd tööandja pakub, sinna tööle lähengi," rääkis Anna.

Türi vallas elab 50 sõjapõgenikku. Ajutist eluaset on neile pakkunud ka Veskisilla hotelli omanik Indrek Mardo, kes pole selle eest raha küsinud. Sõjapõgenikele mõeldud riigi rahastatud ajutisi elamiskohti Järvamaal aga pole.

"Kui on vaja võtta inimesi vastu ja neile tasuta ööbimist anda, anname seda ja elame nagu pere ja päev korraga siis. Eks siis paistab, mis saab," rääkis Mardo.

"Täna on meil sotsiaalkindlustusametiga juba ka läbi räägitud, ja saime ka kinnituse, et SKA korraldab kolmanda hanke ja et ka Järvamaa saaks sellest lühiajalist tuge pakkuda," ütles Türi vallavalitsuse sotsiaalvaldkonna juht Kati Nõlvak.

Paide linn on vastu võtnud 60 põgenikku, mõned neist elavad siiani põgenikekeskuses, oodates ajutist kaitset. Seni aga puudub neil ligipääs Eestis kehtestatud sotsiaalsetele hüvedele.

"Ootame seda, et riik tegeleks kiiremini ajutise kaitse taotlustega, siis suudame inimestele pakkuda sotsiaaltoetusi," ütles Paide linnapea Siret Pihelgas.

"Nad ei ole mitte vaesed ja saamatud inimesed, aga grivnadega pole neil midagi peale hakata ja meil puudub võimalus maksta neile sotsiaaltoetusi. Olgu öeldud, et need avaldused on meil juba ette ära menetletud," ütles Paide abilinnapea Piret Moora.

Järvamaale on jõudnud 200 Ukraina sõjapõgenikku.