Õpetaja Lüüli Zahartšenko tunnis on kahe pere lapsed. Väiksemad on ühe pere õde ja vend, kaks suuremat on õed.

Vanem on 17-aastane Julia, temal jäid Kiievi ülikoolis pooleli logopeediaõpingud ja kui ta eesti keele vajalikul tasemel on selgeks saanud, kavatseb ta õpinguid Tartus jätkata.

"Me oleme väga tänulikud kõige eest, sest kui me siia jõudsime, tundsime me tugevat toetust," ütles Julia.

Julia sõnul on ta kahe päevaga õppinud ligikaudu kümme sõna. "Esimesed, mis mul meelde jäid, on "juust", "muna", "ma söön"," kirjeldas ta.

Noorem õde Milana ütleb, et ka tema tahab Eestisse jääda, kuigi kõik tuli koju maha jätta.

"Olen ära õppinud neli eestikeelset sõna. Tegelikult on äge. See on isegi natuke ukraina keelega sarnane," ütles Milana.

"Esimesed lapsed jõudsid kohale eelmise nädalal lõpus. Nagu ma aru sain, siis nemad olid ka selle esimese pommitamise jalust põgenejad. Praeguseks on neli last koolis, kaks tuleb homme ja neli last tuleb kohe-kohe, homme-ülehomme Lavassaare lasteaeda," rääkis Jõõpre põhikooli ja lasteaedade direktor Mati Sutt.

"Nad on väga kiiresti ja väga hästi sisse elanud, sotsialiseerunud. Nende omavaheline suhtlemine on väga hea, meie õpilaste toetus on silmaga märgatav. Nii et neid on väga hästi vastu võetud," ütles Sutt.