Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu teatel peaks valitsus kiiresti suurendama raiemahtu riigimetsas ja looma selge kava raietöödega jätkamiseks erametsades kevadperioodil. Sealhulgas soovivad töösturid, et leevendataks kevadise lindude pesitsusrahu nõuet.

"Mina pean seda katset sõja ettekäändel mingit oluliste keskkonnaalast muudatust sisse viia kohatuks," ütles Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Siim Kuresoo. "Ma suhtun sellesse väga halvasti," lisas ta.

Eesti metsa- ja puidutöösturite pidev probleem toormaterjaliga ja surve keskkonna arvelt mahtusid suurendada, näitab Kuresoo hinnangul, et see tööstusharu on üledimensioneeritud ja ei suuda neid hüvesid pakkuda, mida ta on välja reklaaminud.

Mis puutub pesitsusrahusse, millele metsa- ja puiduettevõtjad leevendust soovivad, siis leiab Kuresoo, et Eestil pole põhjust sellist järeleandmist teha. "Sõda pole muutnud asjaolu, et pesitsusrahu häirimine kahjustab linde," nentis Kuresoo.

"Mis puudutab täiendavat raiet riigimetsas, mida metsa- ja puidutöösturid soovisid, siis riigimetsa prognoosid näitavad, et raiuda samas mahus, nagu praegu tehakse, järgmistel aastakümnetel pole enam võimalik, ütles Kuressoo. "Raiume ennast järjest suuremasse toormekriisi," lisas ta.

Alternatiiviks intensiivsele raiele peab Kuresoo puidu tarka kasutamist, mis väljendub eelkõige iga ühiku väärindamises. "Keskkonnaminister Erki Savisaar tõi välja, et saematerjali tuuakse Eestisse sisse ja viiakse välja samas mahus. Võibolla oleks tõesti võimalik, et need ettevõtted leiaksid teineteist üles ja hakkaksid tegema koostööd. Siis on lootust, et töökohad metsanduse ja puiduvaldkonnas jäävad ka Vene sanktsioonide taustal alles," ütles Kuresoo.

Metsakaitseorganisatsiooni Eesti Metsa Abiks koordinaatori Mati Sepa sõnul on tal metsamehe ja looduskaitsjana raske uskuda, et metsatööstus on hakanud omakasupüüdlikult Ukraina ja Venemaa sõda ära kasutama. "See ei mahu minu teadvusesse, kuidas inimesed võivad olla nii külmad ja ükskõiksed elude suhtes," kirjutas Sepp ühismeedias.

"Käima on lükatud väga ulatuslik meediakampaania, et peame veel rohkem Eesti metsi raiuma, ka lindude pesitsuse ajal, sest meil on vaja päästa majandust," lisas Sepp.

Tema hinnangul pole metsandussektori palved suunatud mitte poliitikutele, vaid Eesti ühiskonnale, et inimesed ei hakkaks kevadel võitlema harvesteridega, kes lindude pesitsusajal metsa raiuma suunduvad.

Jurist: harvester sõna otseses mõttes hakib linnupesi

"Pole täpselt aru saada, mis on need puidu- ja metsatööstuse nõudmised. Palutakse üle vaadata raiemahud, samal ajal kui piiranguid raiele polegi kehtestatud. Asja teine külg on see, et tegelikult juba enne sõda raiuti rohkem metsa kui juurdekasv lubaks. Mida intensiivsemalt me metsa majandame, seda kiiremini jõuab kätte püsiv kriis. Selle ära hoidmiseks ongi meil loomisel Eesti metsanduse arengukava," rääkis Keskkonnaõiguse keskuse juriidiline konsultant Kärt Vaarmari.

Vaarmari sõnul üritavad töösturid näidata justkui oleks käes eriolukord, aga Eestis tegelikult pole puudevaruga probleemi.

"Pigem on meil käsil jätkuvalt elurikkuse kriis, millega tegelemist on nüüd küll sõda varjutanud. Loodav metsanduse arengukavas on kavas linnurahu kehtestada kaitstavatel aladel, muudel aladel oleks see keskkonnaministri otsus. Meie seisukoht on see, et kui pesitsuse ajal metsa raiuda, siis harvester sõna otseses mõttes hakib linnupesi, see on igasuguste nõuetega vastuolus," rääkis Vaarmari.

"Metsatöösturid on meile ka öelnud, et nemad ju ei tea, kas metsas on linnud. Võime neile kinnitada, et metsas on linnud. Samuti on meil teada, et lindude hulk on vähenenud intensiivse metsa majandamise tõttu," sõnas Vaarmari. Juristi vaatest ta ei näe, et Eesti metsanduses oleks võimalik midagi metsatööstuse kasuks leevendada.

Eri organisatsioonid ja riigiasutused kogunevad puidutöösturite ettepanekut arutama reedel.