Eesti raudteetaristu on Vene rööpmelaiusega, mille remondiks sai Eesti Raudtee seni detaile Venemaalt ja Ukrainast. Eesti Raudtee juhi Kaido Zimmermani sõnul tuleb neid nüüd muretseda mujalt kaks-kolm korda kallimalt.

Eesti Raudtee ei saa oma Moskva esinduse töötajatele palku maksta ega tasuda üldse Venemaal tehtud teenuste eest.

"Nad on meile võlgu, meie oleme siin teistele võlgu. Kuna meie maksed on kõik Šveitsi frankides ja Venemaa ei saa meile makseid teha, siis oleme me võlgu Pihkvale elektri eest. Meie ruumid, mis on Venemaa territooriumil, oleme võlgu Moskva kontorite eest, sidekanalite eest," rääkis Zimmermann.

Kui kõik Eesti Raudtee partnerid Venemaal langevad saktsioonide alla, on Eesti-Vene raudteetransiit surnud, ütles Zimmermann.

"Tulevad üksikud väetised, mõningad konteinerid, veel läheb natuke Venemaale kaupa mõningatele tehastele, kes ei ole veel lõpetanud oma tegevust, aga nad on öelnud, et varsti lõppevad need kõik. Peame siis vaatama põhja-lõuna suunda – (kütusetootja) Orleni kaubad tulevad, meie kütus tuleb kõik ju Leedust, neid veetakse veel. Aga sellest 12 miljonist tonnist, mis eelmine aasta veeti, jääb  kaks-kolm ainult järele," lausus Zimmermann.

Ehituskeemiatoojal Wolf Grupil on tootmisüksused Eestis, Hispaanias ja Venemaal. Moskva üksus andis neljandiku kontserni ehitusvahust. Selles tehases on kogu aeg toodetud vahtu kohalikule turule.

"Ettevõte eksisteerib, aga tegutseb nii palju, kui selles olukorras saab tegutseda. Nii palju, kui on tellimusi, nii palju me seal täidame. Majandusolukord on kõvasti muutunud ja tellimusi on palju vähem. Ma arvan, et suhteliselt lühikese ajaga need mahud kukuvad. Me taastame teistel turgudel," rääkis Wolf Grupi juhatuse liige Peeter Tohver.

Tohveri sõnul on Vene üksuse suurim mure see, et Eesti ettevõte uksi ei sulgeks.

Metallpakendite valmistaja Metaprint tootmised on Eestis, Hollandis ja Venemaal. Peterburis asuv tehas annab kuni 13 protsenti toodangu kogumahust. Ettevõtte juht Martti Lemendik ütles samuti, et Vene turu eripärade tõttu on toomisüksus mõeldud kohaliku turu tarbeks. 

"Teatud kliente me teenindame, see sõltub kliendi taustast, maksevõimest, aga need mahud võrreldes kriisieelse ajaga on kukkunud kuskil viis korda. Täna me näemegi piltlikult Vene majanduse kärbumist. Kui kliendid ei saa maksta kaupade eest, isegi kui neil on raha, siis kauba müüja seda kaupa müüa ei saa," lausus Lemendik.

Vene majanduse käekäigu pärast on Vene partnerid mures, kuid poliitilistest põhjustest nad rääkida ei taha. 

"Vastavad meile lühilausetega, mis on arvatavasti kontrollitud kuskilt poolt. Mingit vaba juttu telefoni teel nad täna enam ei räägi," nentis Zimmermann.

"Olles meie tütarettevõte seal, nad saavad olukorrast väga adekvaatselt aru ja mõistavad selle selgelt hukka. Küsimus on selles, kuidas nad kohapeal käituvad. Me oleme Venemaal äri teinud väga pikalt ja väga paljud inimesed on meiega harjunud koos töötama, nad on osa meie meeskonnast," lausus Tohver.

"Selge on see, et lihtinimene on mures, sest et õhus on ju näha väga palju muutuseid, päris paljud inimesed suurlinnades, kus oli rahvusvahelist äri palju, on ju kaotanud oma töökoha. See veelahe tuleb põlvkonniti – vanal põlvkonnal on olukorrast üks arusaam, nooremal põlvkonna on olukorrast arusaam teistsugune," rääkis  Metaprindi juhatuse liige Martti Lemendik.

Kuid üldiselt mõjutab Venemaal toimuv meie majandust väga vähe, sest näiteks eksport Venemaale annab umbes kaks protsenti Eesti majanduse mahust. Kuid Ukraina sõja 25. päeval juba eeldatakse, et Venemaa majandus ise saab hukutava hoobi.  

"Vene majanduslangus tuleb, ilmselt kahekohaline, aga tõenäolisel jääb 10–20 protsendi kanti. Vene majandus langeb ikkagi tagasi sinna, kus oli viimane kord, kui 1998. aastal siseriiklikele võlausaldajatele rublas maksejõuetuks ennast kuulutas," lausus Eesti Panga välismajanduse allosakonna juhataja Peeter Luikmel.

Tavalist vene inimest mõjutab enam tööpuuduse kasv ja aasta lõpuks kuni 20 protsendini ulatuv hinnatõus.

"Aastane inflatsioon, juhul kui see hinnatase jätkub, tuleb väga selgelt kahekohaline ja ei ole välistatud, et paljude kaupade hinnad tõusevad seal ka kõvasti üle 50 protsendi. Ja esmatarbekaupade puhul Venemaa hakkab kindlasti hindasid reguleerima, nagu on seda varem teinud," ütles Luikmel.   

Venemaalt kavatseb lahkuda 300 välisettevõtet. Riigireiting on langenud Põhja-Korea tasemele. Venemaa kindlustunde taastamine välisinvestoritele saab olema väga raske, ütles Luikmel.