See, et näiteks Kasahstani sõitvad ja Kasahstanist tulevad rongid tuleb ümber suunata nüüd Koidula piiripunktist Narva, Eesti Raudtee jaoks logistiliselt palju ei muuda, lausus Raichmann.

"Kõige suurem keerukus seisneb teadmatuses, et mis täpselt nende otsuste taga on ja mida tulevik endaga kaasa toob. Taristuettevõtte vaates see väga palju meie jaoks ei muuda, sest et statistiline keskmine, mis meil täna üle idapiiri ronge liigub, on 0,3-o,4 rongi ööpäevas. See tähendab üks rong kolme päeva kohta, see ei kujuta endast keerulist logistilist ülesannet," ütles ta.

Venemaa valitsuse otsus oli siiski üllatus ja Eesti Raudtee sai sellest teada viimasel hetkel. "Piltlikult öeldes öösel saime teada, et täna Koidula piiripunktist rongid üle ei sõida. Petseris on üks rong ootel Vene poole peal siia sõitmiseks ja Koidulas oli täna üks rong ootel Petseri poole sõitmiseks. Nii et mingit plaanilist etteteatamist ei olnud," lausus Raichmann.

Mõlemad ootel rongid suunatakse nüüd Narva poole, lisas ta.

Kuigi transiitkaubandus ida poolt raudteel varasemas mõistes on ära kadunud ning alles on vaid Kesk-Aasia riikide kaubaveokoridori suund, mida üritatakse hoida, siis peale mullust Eesti presidendi riigivisiiti Kasahstani panustasid mitmed Eesti logistikaettevõtted sellele, et kaubandussuhteid Kasahstaniga arendada, ütles Raichmann.

"Ega see positiivne signaal ei ole selle vaates. Aga kindlustunde puudumisel on need kaubaveod hästi projektipõhised. Kasahstani üks tuntumaid ekspordiartikleid on transiitkaubana meie jaoks vili. Seda stabiilses mahus siiani liikuma ei ole hakanud. Väiksemaid saadetisi on tulnud, aga need Koidula kaudu niikuinii ei oleks tulnud, nii et Narva piiripunkt otseselt sellele kriipsu peale ei tõmba," lausus ta.

Venemaa valitsus otsustas alates 1. juulist peatada ajutiselt inimeste, sõidukite, kaupade ja veoste liikumise mitmetes raudteepiiripunktides, mis asuvad Soome, Eesti ja Läti piiril. Eestis suunal peatati vedu Petseris ehk Eesti poolt vaadatuna läbi Koidula piiripunkti.