Rongid praegu kuigi palju kaupa ei vea. Kuigi kaubamaht on aasta-aastalt pidevalt kukkunud, lõikas Venemaa alustatud sõda sellest üle poole. Kui möödunud aastal veeti Eesti raudteel 12,8 miljonit tonni kaupa, siis sel aastal väheneb praeguste prognooside kohaselt kaubamaht kuue kuni seitsme miljoni tonni võrra.

Koos kaubamahu vähenemisega, vähenevad ka raudteele makstavad tasud.

"Me oleme väga mures. Meil on ikka väga suured investeerimiskavad ette nähtud ja sealt oli ju planeeritud osa investeerida omavahenditest. Nii kaasfinantseerimisse kui ka meil on laenud peal. On väga suur probleem, kuidas seda kõike ära teha, kui omavahendid vähenevad," selgitas Eesti Raudtee juht Kaido Zimmermann.

Mahu vähenemine tähendab, et ettevõte vajab riigilt lisakapitali. Kui aasta alguses oli plaanis Eesti Raudteed toetada 17 miljoni euroga, siis praeguseks on valitsus otsustanud anda ettevõttele 24 miljonit.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ütles, et lahendus on leida raudteele kaupa näiteks Ukrainast või tõenäolisemalt Kesk-Aasiast, mis otsib Vene sadamatele alternatiive.

"Laevad kas ei saa üldse kindlustust Venemaa sadamasse sõitmiseks või on see kindlustus väga kallis. Seetõttu Kesk-Aasia riigid, ennekõike Kasahstan ja Usbekistan otsivad uusi väljundeid. Ega seal väga palju variante ei ole, Baltimaad on. Teatud kontaktid on juba olemas. Kui õnnestuks saada neid kaupu siia, siis tegelikult võiks saada täiesti korraliku asenduse ära jäänud Venemaalt tulevatele kaupadele," rääkis Aas.

"Seal ei ole mitte vedellastist jutt, vaid jutt käib puistlastist. Selliseid otsinguid ja küsimusi on õhus. Ja tõesti, me oleme ise ka optimistlikud, et võib-olla tekivad teatud uued koridorid, mis suunatakse kas Venemaalt mööda või, nagu öeldakse, leiavad uued teed," ütles Tallinna Sadama juht Valdo Kalm.

Zimmermanni sõnul on esimesed lepingud Kasahstanis sõlmitud ja kaup võiks hakata liikuma lähiajal.